Ruth Mirov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
* [---] Teise maailmasõja ajal ja järel hakkas Hella Wuolijoki väga oluliseks pidama rahuliikumist, ta pidas kogu oma tolleaegset poliitilist tegevust ennekõike rahu tagamisele suunatuks ja kahetses korduvalt, et on nii vähe suutnud selle heaks teha. "Sõja laulu" oli juba [[Brecht]] nimetanud maailma kõige patsifistlikumaks sõjaaineliseks poeemiks ja Hella Wuolijoki ise leidis, et see võiks sobida rahuoratooriumi tekstiks. (lk 68)
* Teine, võibolla teadvustamata põhjus oli ilmselt ka mingi võlatunne oma väikese rahva ja maa ning kunagi valitud ja ometi kõrvale jäetud professiooni ees. Sellele viitab eriti nii eessõna saksakeelsele "Sõja laulule" aastast 1941 kui ka kümmekond aastat hilisem eessõna venekeelsele "Sõja laulule". Neis räägib kirjanik <!--//-->eestlastest kui maailma kõige laulvamast ja luuletavamast rahvast ja samuti rahvast, kellel on väga rikas folkloor. Igal juhul on selge Hella Wuolijoe kiindumus eesti regivärsilisse rahvalaulu ning ilmne soov viia see rahvusvahelisele kultuuriareenile. Selles pole midagi ülepakutut, sest vist igaüks, kes lähemalt tutvub regilauluga, hindab seda kui kõrgetasemelist kultuurinähtust. (lk 68-69)
** Ruth Mirov, "Hella Wuolijoe kokkupuuted rahvaluulega ja regivärsiline poeem "Sõja laul"", rmt: HEllaHella Wuolijoki, "Sõja laul", 1986, lk 47-69
 
==Välislingid==