Rootslased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
:"Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!"
* [[Juhan Jaik]], "Savi Juhan Türgi sõjas" kogust "Võrumaa jutud"
* ... öösel võib [[Varssavi]] risti ja põiki läbi käia, kohtamata ühtki militsionääri. Idüllilises ja rahulikus [[Stockholm]]is, kus isegi kedagi ei müksata ilma ülevoolavate vabandusteta, ja kus võib magada rahulikult keset [[tänav]]at, kott [[dollar]]itega pea all, seisab igal tänavanurgal kaks [[politseinik]]ku. Nad ei sega kedagi, aga millegi jaoks on nad olemas, midagi nad valvavad. Ei mäletata enam, et veel XIX sajandi keskel oli rootslastel [[Euroopa]]s samasugune kuulsus kui praegu [[poolakad|poolakatel]], ehk siis noakangelaste, alkohoolikute ja tülinorijate kuulsus; kui Rootsi laev saabus mingisse [[sadam]]asse, järgnes üleüldine mobilisatsioon ja aknaluugid tõmmati põmaki kinni. Pärast seda viisid rootslased karistusseadustikku kallaletungi eest eluaegse vanglakaristuse ja täna on kõige vägivaldsemaks impulsiks seal Rootsi võimlemine.
** [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 133
* Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida [[keskkond]] suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes [[viis]] aastat tagasi [[ÜRO]] tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja [[tarbimine|tarbimise]] tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks [[maailm]] elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] maade elatustasemele.
| |||