Habe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
==Proosa==
▲:Ta laotas maha suure [[vaip|vaiba]] ning tühjendas sellele esimese koti. Niisamuti tegi Planchet teisega. Siis lõikas d'Artagnan üleni värisedes [[nuga|noaga]] lõhki kolmanda. Kuuldes kuldraha heledal kõlinat, nähes hiilgavaid eküüsid, mis sädeledes kotist välja voolasid nagu [[kala]]d mõrrast, tundes end poolest säärest saadik vajuvat kuldsete või [[hõbe]]daste müntide voogu, haaras Planchet'd pööritus. Ta hakkas ühel kohal tiirlema nagu piksest rabatud ja langes raskelt maha rahakuhjale, mille ta kirjeldamatu klirinaga laiali paiskas. Rõõmust lämmatatud Planchet kaotas [[teadvus]]e. D'Artagnan heitis talle näkku klaasi [[valge vein|valget veini]], mis ta otsekohe jälle ellu äratas.
:"Ah mu jumal, ah mu jumal, ah mu jumal!" kordas Planchet, kuivatades oma [[vuntsid|vurre]] ja habet.
:Tol ajal nagu tänapäevalgi, kandsid koloniaalkaupmehed ratsaväelase vurre ja sõjasulase habet. Ainult [[rahakümblus]]ed, mis juba tolgi ajal väga haruldased olid, on tänapäeval peaaegu tundmatuks muutunud.
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 289
* Põskhabe on näo sammal. (lk 42)
* Vanade filosoofide filosoofia seisnes habeme lüpsmises. (lk 46)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis.
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]], ptk 6. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]
32. rida ⟶ 33. rida:
:"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, linnulaul on vaikinud. Kas [[haudumine|haudus]] teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema habemes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984
* Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:"Jäta juba ükskord järele," manitses Sammalhabe Kingpoolt. "Esiteks vähendab [[värisemine]] [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel."
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984, lk 99
==Luule==
|