Asi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
* XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* [[Kunstnik]] on [[ilu]]sate asjade looja.▼
* Need, kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, on äravalitud.▼
* Ilusad [[patud]] nagu ilusad asjadki on [[rikas]]te eesõigus.▼
** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]"▼
* Leidub asju, mis tahaksid olla midagi muud, kui nad on. Nii näiteks tahaks kingalusikas olla korgits. (lk 27)
* Unenägu on eksinud asjade panipaik. (lk 42)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974
12. rida ⟶ 23. rida:
* [[Indiviid]] soovib stabiilset [[suguelu]] ja järelkasvu ning [[ühiskond]] nõuab temalt panust [[elu]] jätkumisele. Ent mitte [[naine|naise]] poole ei pea [[mees]] oma [[ettepanek]]uga pöörduma: loa [[eneseteostus]]eks [[abikaasa]] ja [[isa]]na saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes [[ori|orja]] või [[vasall]]ina kuulub isade ja [[vend]]ade valitsetud [[perekond]]a, on alati ühed isased teistega paari pannud. [[Ürgühiskond|Ürgühiskonnas]] kohtles [[klann]], isa suguselts, naist otsekui eset: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks [[objekt]]e.
* [[Sukad]] tõmmatakse [[jalg]]a, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast [[kott]] viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. Asjade eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47)▼
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 283, ptk "Abielu"
* Võib-olla ei lähe ta enam kunagi Ameerikasse tagasi. Seda soovi olid temas tekitanud rahulikud üksildased [[õhtu]]d Venezias ja Roomas. Õhtud omaette, kui ta uuris maakaarte või lamas sohval ja lehitses reisijuhte. Õhtud, kui ta vaatas oma rõivaid — oma ja Dickie rõivaid —, katsus Dickie sõrmuseid, silitas antiloobinahast kohvrit, mille oli Guccist ostnud. Ta oli määrinud kohvrit erilise Inglise nahktoodete hooldusvahendiga, et nahk kauem vastu peaks. Tomile meeldisid kallid asjad, neid ei pidanud tal olema palju, aga neid väheseid, mis tal oli, ta käest ei andnud. Need sisendasid [[eneseväärikus]]t. Tomil polnud [[suurushullustus]]t, ta armastas [[kvaliteet]]i. Kallid asjad meenutasid talle, et ta on olemas, ja aitasid tal [[elurõõm|elust rõõmu]] tunda. Nii lihtne see oligi. Juba see üksi oli midagi väärt. Tom tundis elust rõõmu. Seda oskavad vähesed, isegi kui neil on raha. Et elust rõõmu tunda, pole raha õieti vajagi, vähemalt mitte kuigi palju, selleks oli vaja hoopis [[kindlustunne]]t.
▲* [[Kunstnik]] on [[ilu]]sate asjade looja.
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 165▼
▲* Need, kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, on äravalitud.
▲* Ilusad [[patud]] nagu ilusad asjadki on [[rikas]]te eesõigus.
▲** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]"
▲* [[Sukad]] tõmmatakse [[jalg]]a, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast [[kott]] viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. Asjade eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata.
▲* [[Indiviid]] soovib stabiilset [[suguelu]] ja järelkasvu ning [[ühiskond]] nõuab temalt panust [[elu]] jätkumisele. Ent mitte [[naine|naise]] poole ei pea [[mees]] oma [[ettepanek]]uga pöörduma: loa [[eneseteostus]]eks [[abikaasa]] ja [[isa]]na saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes [[ori|orja]] või [[vasall]]ina kuulub isade ja [[vend]]ade valitsetud [[perekond]]a, on alati ühed isased teistega paari pannud. [[Ürgühiskond|Ürgühiskonnas]] kohtles [[klann]], isa suguselts, naist otsekui eset: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks [[objekt]]e. (Abielu, lk 283)
** [[
44. rida ⟶ 53. rida:
* [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks.
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
▲* Võib-olla ei lähe ta enam kunagi Ameerikasse tagasi. Seda soovi olid temas tekitanud rahulikud üksildased [[õhtu]]d Venezias ja Roomas. Õhtud omaette, kui ta uuris maakaarte või lamas sohval ja lehitses reisijuhte. Õhtud, kui ta vaatas oma rõivaid — oma ja Dickie rõivaid —, katsus Dickie sõrmuseid, silitas antiloobinahast kohvrit, mille oli Guccist ostnud. Ta oli määrinud kohvrit erilise Inglise nahktoodete hooldusvahendiga, et nahk kauem vastu peaks. Tomile meeldisid kallid asjad, neid ei pidanud tal olema palju, aga neid väheseid, mis tal oli, ta käest ei andnud. Need sisendasid [[eneseväärikus]]t. Tomil polnud [[suurushullustus]]t, ta armastas [[kvaliteet]]i. Kallid asjad meenutasid talle, et ta on olemas, ja aitasid tal [[elurõõm|elust rõõmu]] tunda. Nii lihtne see oligi. Juba see üksi oli midagi väärt. Tom tundis elust rõõmu. Seda oskavad vähesed, isegi kui neil on raha. Et elust rõõmu tunda, pole raha õieti vajagi, vähemalt mitte kuigi palju, selleks oli vaja hoopis [[kindlustunne]]t. (lk 165)
▲** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
==Luule==
| |||