Pühapäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
 
 
* Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja [[kirik]]us vana Willeroodi juures lugemas ja see [[laulatus|laulatas]] nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel pühapäeval seltsimajas sõid nad lõunaks [[kartul]]eid ja krõbedaks praetud [[sealiha]], hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus [[orav]] jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise [[taldrik]]ule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud. (lk 14)
** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 14
 
 
* Pühapäev on täidetud kõigepealt apelsinidega, millega mängivad lapsed, ja siis nende apelsinide koortega. (lk 29)
* Pühapäev on koer, kes jookseb kivi järele. (lk 32)
* Pühapäeva õhtuks hakkavad linnal kingad jalas pigistama. (lk 46)
* Kaelkirjaku kõrkus on ületam atu, eriti pühapäeviti. Ta usub, et ta rind on täis aurahasid. (lk 50)
* Pühapäeval tahavad kõik laevad merele minna, sest merel ei ole pühapäeva. (lk 53)
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2
 
 
36. rida ⟶ 44. rida:
 
 
* "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati [[kana]]. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll." (lk 42)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 42
 
 
 
* Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi [[king]]i, sest ilm oli palav ja [[tee]] tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — [[järv]]e äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid [[jalg]]u järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev. (lk 42)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 42
 
 
* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes.
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 16
 
 
* "Siis ma teen [[laps|lastele]] kõik [[päev]]ad [[kool]]ist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46
 
 
 
55. rida ⟶ 66. rida:
 
 
* Soovist [[puhkus|puhata]], jäävad meie [[kell]]ad pühapäeviti seisma. (lk 120)
* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes.
** [[MercèAsta RodoredaPõldmäe]], "Teemandi väljakGregeriiad", tlkrmt: Maria"Linnadealune Kallmuld", 20141989, lk 16120
 
 
65. rida ⟶ 76. rida:
* [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti [[maastik]]us — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja pidulikkuse — käes on pühapäev, mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
 
* Soovist [[puhkus|puhata]], jäävad meie [[kell]]ad pühapäeviti seisma. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989
 
==Vanasõnad==