Visiitkaart: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
|||
2. rida:
==Proosa==
* Ainult [[botaanikaaed]]ades on [[puu]]del nimekaardid.▼
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 42▼
* Too, kes portfellist oma nimekaarti otsib ja seda ei leia, lõpetab sellega, et annab meile kas mõne pileti või oma lapsepõlvepildi. (lk 23)
▲* Ainult [[botaanikaaed]]ades on [[puu]]del nimekaardid. (lk 42)
▲** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974
* Oli hilissügis, kui onu Anton saabus. Me istusime väikeses [[salong]]is kaminatule ees ja tema jutustas [[Jaapan]]ist. Ta oli ka ilusaid asju kaasa toonud: lakkesemeid, [[portselan]]i ning minu jaoks oma suure punase jaapani visiitkaardi. Kui uus saadik lubati esmakordselt [[mikaado]] juurde [[audients]]ile, kandis [[teener]] seda suurt punast visiitkaarti tema ees. Ühel [[saadik]]ul oli seejuures räbalasti läinud. Ta oli olnud ettevaatamatu ning ei lasknud visiitkaardi [[tekst]]i keeletundjal kontrollida. Suurel punasel tuules laperdaval lehel, mida tema ees kanti, olid seisnud sõnad: "Siin läheneb alandlikult maoli roomates euroopa koerapoeg meie kõigekõrgemale isandale, et paluda armu oma maale." (lk 33)▼
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981▼
▲* Oli hilissügis, kui onu Anton saabus. Me istusime väikeses [[salong]]is kaminatule ees ja tema jutustas [[Jaapan]]ist. Ta oli ka ilusaid asju kaasa toonud: lakkesemeid, [[portselan]]i ning minu jaoks oma suure punase jaapani visiitkaardi. Kui uus saadik lubati esmakordselt [[mikaado]] juurde [[audients]]ile, kandis [[teener]] seda suurt punast visiitkaarti tema ees. Ühel [[saadik]]ul oli seejuures räbalasti läinud. Ta oli olnud ettevaatamatu ning ei lasknud visiitkaardi [[tekst]]i keeletundjal kontrollida. Suurel punasel tuules laperdaval lehel, mida tema ees kanti, olid seisnud sõnad: "Siin läheneb alandlikult maoli roomates euroopa koerapoeg meie kõigekõrgemale isandale, et paluda armu oma maale."
▲** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 33
* "Kui meil õnne on," ütleb [[metsavaht]], "näeme siin ligidal kaljuplatool pantrit. Tal meeldib oma nahka esimeste päikesekiirte käes soojendada." Liigume läbi džungli nii vaikselt kui võimalik. Sellest hoolimata on vähe lootust täpilist röövkassi kohata. Tal on terav [[kuulmine]], ja tundlik [[nina]], millega ta saaki juba väga kaugelt haistab, reedab talle meie lähenemise. [[Leopard]]i pole raske fotografeerida mitte sellepärast, et see kiskja võib inimesele kallale tungida, vaid et ta põgeneb enne, kui me teda üldse näha saame. Tiiger ja leopard on arad loomad ja võimaluse korral kaovad nad inimese teelt, kusjuures karjana elavad ja jahikeelualadel turistidega harjunud [[lõvi]]d inimesi enam vaenlasteks ei pea ning neile üldse mingit tähelepanu ei osuta. Kahjuks on leopard päikesevanni džunglist väljaulatuval paljal gneisskaljul juba lõpetanud. Seda tõendab värske must väljaheide, mille ta on suurele kivile maha jätnud nagu visiitkaardi. Võib-olla on ta joogikohta läinud, võib-olla puhkab meie pilgu eest varjatult kusagil puuokste all.
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 92
{{Vikipeedia}}
| |||