Luu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
* Meie tõeline ja jääv omandus on kondid.
* Kuigi ma nõuan [[retsept]]is kondita seljatükke, ignoreerin ma ise ennast regulaarselt. Kondita [[liha]] plusspooleks on, et ahnelt kugistamine on lihtsam, kuid teiselt poolt annab kont lihale palju intensiivsema [[maitse]]. Mõlemad sobivad. (lk 463)▼
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 24
** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011▼
▲* Kuigi ma nõuan [[retsept]]is kondita seljatükke, ignoreerin ma ise ennast regulaarselt. Kondita [[liha]] plusspooleks on, et ahnelt kugistamine on lihtsam, kuid teiselt poolt annab kont lihale palju intensiivsema [[maitse]]. Mõlemad sobivad.
▲** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011, lk 463
19. rida ⟶ 23. rida:
* [[Kahjur]]ite kohta on viiteid küll. Kõige kindlam viide [[rott]]ide kohta on ehk see, kui mul on näiteks mõni keskaegne lambaluu ja näen, et seda on rott või [[hiir]] närinud. Luul on hambajäljed peal. Kui tean, et see lammas on keskajast, siis ilmselgelt on toona kahjureid olnud. Meil pole ka alust arvata, et keskajal rotte-hiiri polnud: nad kindlasti olid siin alates sellest ajast ja tõenäoliselt varemgi.
:Kui me roti enda luid leiame, siis nendega on juba natukene keerulisem. Ei pruugi olla kindel, et see rott on nüüd just täpselt keskajast. Väga tihti võib juhtuda, et rotid on mitu sada aastat hiljem kusagile pinnasesse pugenud. Arheoloogiline [[kontekst]] võib olla küll keskaegne, aga rotiluu ise on võib-olla hoopis 20. sajandist.
==Vanasõnad==
| |||