Puu: erinevus redaktsioonide vahel

* Mulle on ikka paistnud, kui oleks puud hingelised olevused peaaegu inimlikkude [[tunne]]tega; [[kevad]]el on vahesein [[inimene|inimeste]] ja puude vahel veel õhem kui muidu. Meie esiisad uskusid, et inimese [[hing]] elas teatud puu sees; kui sellele viga tehti, kõdunes inimene, ja kui puu maha raiuti, pidi inimene surema. Meie Põhjamaade suurtes, tõsistes puudes elavad [[nunn]]ade hinged. [[Igatsus]] ja [[armastus]], mis neis noortes naistes end kunagi avaldada ei tohi, puhkeb kevadel puude miljoniteks [[õis|õiteks]], täis ülimaiselt [[magus]]at ja joovastavat [[lõhn]]a. [[Pihlakad]], [[toomingad]], [[sirelid]]... Mis on nende kõrval lõunamaade õierikkus ja värvihiilgus? Meie puude väikestes [[valge]]tes õites materialiseerib end lõpmata [[talv]]e meeltäraheitlik igatsus ja [[ootus]]; neist valgub kuuvalgega täidetud õhku niisugust rasket, uimastavat magusust, et kõik me kevadööd näivad küllastatud olevat igatsuse[[igatsus]]e ja armastusega[[armastus]]ega. Kas mujal ongi õiget armastust kui Põhjamail? Kes teab midagi armastusest, kes igatsust pole tunnud?

:Talunikud saatsid talle puid ja ta sõi needki ära koos kõigi [[leht]]ede ja [[juur]]tegajuurtega, kastes neid [[õli]] ja [[sool]]a sisse. (lk 33-34)