Muusik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
[[Pilt:Lyubov_Popova_-_The_Pianist.jpg|pisi|Ljubov Popova, "Pianist" (1914)]]
==Proosa==
 
* Muusikamehi ajab kõige rohkem närvi too: "Maestro, muusikat!"
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 38
 
 
* Kui muusik ise tunneb kontakti oma [[muusika]]ga, tekib mingi ajatu [[puudutus]], [[sõnum]] [[aeg]]ade tagant, mis ikka on aktuaalne või ka eksootiline. See kontakt puudutab kuulajaid nii omade kui võõraste seas rohkem, kui väline kuld ja kard.
** [[Sofia Joons]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/glamuur-ja-paerimusmuusika/ "Glamuur ja pärimusmuusika"] Sirp, 10. jaanuar 2013
 
 
* Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik [[tasakaal]], kuid üks on kindel — muusik, kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne [[kammermuusika]] või [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja [[orkester|orkestris]] samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks "Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks"] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020
11. rida ⟶ 20. rida:
:Hinnanguliselt pool iga-aastastest esiettekannetest toimuvad Eesti Muusika Päevade raames, pool väljaspool seda festivali. Muusikat tellivad nii amatöörkoorid kui ka professionaalsed kollektiivid. Aga kui vaadata tervikuna muusikapilti, siis võiks uus muusika olla meie interpreetide kavades loomulik ja regulaarne osa, sest see hoiab meid tihedamas ühenduses meie aja ja tunnetusega.
* [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, "Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest", Postimees, 7. september 2020, lk 18
 
 
* Kui muusik ise tunneb kontakti oma [[muusika]]ga, tekib mingi ajatu [[puudutus]], [[sõnum]] [[aeg]]ade tagant, mis ikka on aktuaalne või ka eksootiline. See kontakt puudutab kuulajaid nii omade kui võõraste seas rohkem, kui väline kuld ja kard.
** [[Sofia Joons]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/glamuur-ja-paerimusmuusika/ "Glamuur ja pärimusmuusika"] Sirp, 10. jaanuar 2013
 
==Luule==