Sipelgas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* Kui palju on neid, kes seetõttu, et nad [[plaan]]i ei näe, lausa eitavad, et mingi plaan üldse olemaski on, või neid, kes mõtlevad sellele argusest värisedes ja usuvad kaheldes ning kahtlevad uskudes. Nad tõrguvad kõigest jõust vaatlemast [[inimkond|inimsugu]] [[sipelgapesa]]na, kus kellegi tugevama [[jalg]], kes mitteformaalselt on ise sipelgas, lömastab tuhandeid, hävitab tuhandeid nende väikestes-suurtes ettevõtmistes, kus [[Maa (planeet)|Maa]] kaks kõige hullemat [[türann]]i — [[juhus]] ja [[aeg]] — kogu pesakuhila jälgi jätmata minema toimetavad, jättes maha tühja koha mõnele teisele usinale killale, mis samuti niimoodi minema pühitakse, et sellest jälgegi järele ei jää.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tlk Krista Räni, 2019, eessõna, lk 16
 
 
* Sipelgatel on kiire, justkui pandaks nende eest pood kinni.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 38
 
 
 
* [[Tööstus]]e ülesanne on ilmne. See on varustada inimest [[asi|asjadega]], mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda [[elu]] [[keha]]le või [[vaim]]ule. Niikaua, kui see [[eesmärk]] teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui sipelgate ja mesilaste tavapärasel asjatamisel, [[paabulind]]ude uhkeldamisel või [[liha]]toiduliste [[loom]]ade kisklemisel raipe pärast. (lk 8)
** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920, lk 8
 
 
* Ta tee viis suure [[sipelgapesa]] juurde. Sipelgad olid parajasti ametis oma pesa uste sulgemisega, sest hakkas hämarduma.
:”Armsad"Armsad sipelgad, kas te teate, kus asub Pühapäevamaa?" küsis Jussike.
:”Me"Me oleme siin metsa all küll palju teid läbi käinud ja hoolega tööd teinud, aga sellist maad me näinud ei ole," vastasid sipelgad. “Mine"Mine [[tihane|tihase]] juurde, võib-olla teab tema sind juhatada." (lk 4)
* [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999, lk 4
 
 
11. rida ⟶ 26. rida:
: Eusotsiaalne käitumine on evolutsioonilise leiutisena suhteliselt uus ning paistab olevat üsna haruldane. Miljonitest loomaliikidest, mis on [[Maa (planeet)|Maal]] oleva [[elu]] 3,7-miljardi aastase [[ajalugu|ajaloo]] käigus siin elanud, teame ainult 20 põlvnemisliini, kus on tõelised "eusotsialistid". Neliteist neist on putukad (sipelgad, [[mesilased]], [[herilased]] ja [[termiidid]]), kolm on [[krevett|krevetiliigid]] ja kolm [[imetaja]]d - kaks [[paljastuhnur]]ite liiki ja väidetavalt ka [[inimene|inimesed]].
** [[E. O. Wilson]], [https://www.independent.co.uk/news/science/why-richard-dawkins-is-no-scientist-the-survival-of-the-least-selfish-and-what-ants-can-tell-us-9849956.html Why Richard Dawkins 'is not a scientist', the survival of the least selfish, and what ants tell us about humans - EO Wilson on his new book] Independent, 10. november 2014
 
 
* Suurepärane [[teooria]], vale liik.
19. rida ⟶ 33. rida:
* Wilson oli sipelgate käitumise spetsialist ja tema seletused sotsiaalse käitumise päritolust [[looduslik valik|loodusliku valiku]] kaudu – mida hakati kiiresti ka inimühiskonnale rakendama – ajasid paljudel pea sassi.
** [[Kalevi Kull]], "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". TLÜ Kirjastus 2018
 
 
* [[Tööstus]]e ülesanne on ilmne. See on varustada inimest [[asi|asjadega]], mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda [[elu]] [[keha]]le või [[vaim]]ule. Niikaua, kui see [[eesmärk]] teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui sipelgate ja mesilaste tavapärasel asjatamisel, [[paabulind]]ude uhkeldamisel või [[liha]]toiduliste [[loom]]ade kisklemisel raipe pärast. (lk 8)
** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920
 
 
* Ta tee viis suure [[sipelgapesa]] juurde. Sipelgad olid parajasti ametis oma pesa uste sulgemisega, sest hakkas hämarduma.
:”Armsad sipelgad, kas te teate, kus asub Pühapäevamaa?” küsis Jussike.
:”Me oleme siin metsa all küll palju teid läbi käinud ja hoolega tööd teinud, aga sellist maad me näinud ei ole,” vastasid sipelgad. “Mine [[tihane|tihase]] juurde, võib-olla teab tema sind juhatada.” (lk 4)
* [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999
 
==Luule==