Kass: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
:Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud [[taskurätt]], siis oleks ta tingimata [[higi]] pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus<!--//--> roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist.
:Kaevu lähedal suure [[vaher|vahtra]] all [[muru]]l hüplesid läikivtumedad [[kuldnokad]] nagu vetruvad pallid. Hints vaatas neid altkulmu ja viskas tusaselt sabaga, seda jahisaaki ei tohtinud ta ju puutuda, vastasel korral hurjutaks teda kogu talupere, ja mõnikord ei lõppenud asi ainult hurjutamisega. Puhh!
:Kassil hakkas veel praegugi halb sellele mõeldes.
* [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944, lk 11-12
* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved [[pühapäev]]ad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. Ja kui isa mõni aasta hiljem uuesti abiellus, polnudki mul enam kedagi. Elasin nagu kassile kohane: edasi-tagasi, [[saba]] sorgus, saba püsti, nüüd on söögiaeg, nüüd on uneaeg; ainus erinevus oli selles, et kass ei pea hinge sees hoidmiseks [[töö]]l käima. Meie kodus polnud [[sõna]]dele kohta ja kõik, mida ma [[hing]]es kandsin, hirmutas mind, sest ma ei teadnud, kas seegi kuulub tegelikult minule...
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 16
| |||