Lehvik: erinevus redaktsioonide vahel

* Võiksin kummardada isegi oma [[käsi|kätt]], seda pealtnäha jahmatavalt osavat, nõtket, salapäraste siniste veenidega[[veen99idega kaunistatud luulehvilcutluulehvikut, mis võib pehmelt painduda ja äkki raksata — selle ääretut tundlikkust[[tundlikkus]]t.

* Meil on õuel seitsmevärviline [[vikerkaar]]. See vikerkaar liigub madalal maad ligi, nii et meil hakkab silmade[[silm]]ade ees virvendama. Tahtsime seda puudutada, kuid [[paabulind]] ei lubanud. See on tema vikerkaar ja ta lohistab seda enda taga. Korraga ta jätab selle lohistamise. Tõstab oma paabulinnusuled üles ja teeb nendest lehviku.

* Justinianus on saanud peene rooma kasvatuse[[kasvatus]]e. Kuid ta ema on [[hispaanlanna]]. Ja ühel päeval rääkis ema usalduslikult, kaunis [[profiil]] vastu valgust[[valgus]]t, oma pojale, mida too peaks teadma armastusest[[armastus]]est. Lausudes sõna "armastus” lõi ta lehvikuga endale vastu [[huuled|huuli]] nagu kärbest[[kärbes]]t tappes. See pani poja võpatama. Ta märkas, et nad on esmakordselt kahekesi. Ema oli isegi [[orjad]] välja saatnud, enne kui ta pojale selle kohutava saladuse[[saladus]]e usaldas.

* Lõpp saabus äkitselt: koor murdus peaaegu keskelt ja kaks poolikut lennutati tekile laiali, otsekui oleks munaasukas äärmiselt kannatamatu. Lohepoeg jäi alusele keset kooretükke ja -kilde ennast kõvasti raputama. Ta oli ikka veel limaga kaetud ja helkis päikese[[päike]]se käes märjalt ja libedalt, ta [[keha]] oli ninast sabani ühegi varjundita süsimustsüsi[[must]]; meeskonna hulgast käis läbi vaimustuseohe, kui elukas oma suured kuue luuga [[tiivad]] nagu daami lehviku lahti voltis, tiiva alumisel serval olid ovaalsed hallid ja tumedad kumavalt sinised laigud.