Klassifitseerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
* Just nõnda Arkaadi mõtles: [[rõõm]]e ja raskusi. See oli küll pisut pidulik ütlemine ja nõnda räägiti rohkem raamatutes, aga raamatutes räägiti ju tihtipeale õigustki. Kui Arkaadilt oleks küsitud, milles peituvad raamatukogutöö rõõmud ja raskused, siis poleks ta osanud korrapealt vastata. Muidugi, mõne raamatu liigitamisega oli raskusi, ja kui siis lõpuks õige lahenduse leidsid, oli rõõm ka, et kaart kataloogis õigesse lahtrisse satub ja inimesed selle järgi raamatu üles leiavad, aga tõsisteks raskusteks ei söandanud Arkaadi neid pidada. Raskused tulid ette kusagil mujal, [[polaaruurija]]tel ja [[kosmonaut]]idel ja kasvõi [[traktorist]]idel. (lk 15–16)
** [[Astrid Reinla]], "Majapidamine", rmt: Astrid Reinla, "Inimestega", 1982
 
 
* Enamik inimesi arvab, et [[vaim]] asub [[pea]]s, kuid viimased füsioloogiaalased [[avastus]]ed viitavad sellele, et vaim ei elutse tegelikult ajus, vaid rändab hormooni- ja ensüümikaravanidega kogu kehas ringi ning otsib tarmukalt mõtet neist keerukaist ja imelistest nähtustest, mida me liigitame kompimiseks, maitsmiseks, haistmiseks, kuulmiseks ja nägemiseks.
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 17
 
 
* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja klassifitseerimine. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski [[mõte]] ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8
 
 
* Tinglikult võiks teadusi liigitada kolmeks: 1) väline maailm – füüsikaline, bioloogiline jne; 2) inimese vaimne maailm – kõik filoloogiad, mõttelugu, [[religioon]] jne; 3) kaht sfääri ühendavad teadused – meditsiin, majandus, IT. Muidugi on see tinglik, sest inimene sõltub sellest kõigest, teatava kombinat­sioonina. Ometi on ta ainus subjekt, kelle­le kõike seda vaja on. Ent kui vaimne geneetika välja jätta, nagu Eestis on tendents, hakatakse [[poliitika]]s inimest käsitlema hoopis bioloogilise objektina, kes lihtsalt [[söömine|sööb]] ja paljuneb, turuvarbla­sena, kes sünnist [[surm]]ani tülitab haigekassat. Kui vaimne geneetika välja jätta, pole ju mingit põhjust vältida sellist metsistumist, mida väljendab Süüria kodusõda.
** [[Marju Lepajõe]], intervjuu: Tiit Efert, [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et "Laureaat Marju Lepajõe"], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018, veebis 02.03.2018
 
 
[[Kategooria:Tegevused]]