Kuulmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[File:Philippe Mercier - The Sense of Hearing - Google Art Project.jpg|pisi|Philippe Mercier, "Kuulmismeel", 1740. aastad]]
'''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeel''' on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid [[heli]]laineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi spetsiaalse kuulmiselundi, tavaliselt kõrva abil.
==Proosa==
* Madala
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959, lk 34
* Et tondinahad päeviti enamjaolt pikutasid ja öösiti sügavasti magades puhkasid, siis oli nende [[karv]] suurest [[lamamine|lamamisest]] üsna tokerdunud. Ümmarguse kere kõige ümaramate kohtade peal oli nahk laiguti paljaks kulunud, aga paklas kõrvatagustes elasid väikesed sinised
** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977
* Ja Bosse ütles:
:"[[Õpetaja]], kas te olete juba kuulnud, kui kõvasti kasvavad tänavu [[kartul]]id?"
:Britta vastas:
:"Kujuta ette, olen küll."
:Selle peale lisas Bosse:
:"Õpetaja, siis on teil küll õudselt hea kuulmine!" (lk 425)
* [[Astrid Lindgren]], "[[Bullerby lapsed]]", rmt: "Jutte", tlk [[Vladimir Beekman]], 1989
==Vanasõnad==
* Kes kuulmata sandi pärast kaht
* Kuulab, et [[suu]] ila tilgub.
* Kuule palju, räägi (kõnele) pisut!
25. rida ⟶ 34. rida:
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
|