Vargus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Vargus''' on võõra [[vara]] omastamine omaniku loata ja teadmata.
==Luule==
28. rida ⟶ 25. rida:
* [[William Shakespeare]], 99. sonett. Tõlkinud [[Harald Rajamets]], rmt: W. Shakespeare, "Sonetid", 1987, lk 108
==Proosa==▼
<poem>
A'age taga, võtke kinni
Võõras neiuke,
Kes me õuest mõõda sõitis
Praegu kiireste.
Eks te näinud, kas tal oli
Vankris midagi?
Tunnen, ta on ära viinud
Minu [[süda]]me.
A'age taga, võtke kinni
Varas-neiuke,
Et ma jälle kätte saaksin
Oma südame!
</poem>
* K. E. Sööt, "Varas", rmt: "Valitud luuletused", 1946, lk 45-46 (Varem: K. E. Sööt, "Aasa õied" I, 1890.)
▲==Proosa==
* Kui sa tapad mehe, varastad tema [[elu]]. Sa varastad naiselt [[õigus]]e abikaasale, röövid lastelt [[isa]]. Kui sa valetad, varastad kelleltki õiguse tõele. Kui sa petad, varastad õiguse aususele. Pole nurjatumat tegu kui varastamine.
** [[Khaled Hosseini]], "Lohejooksja", tlk Helje Heinoja, 2008, lk 104
84. rida ⟶ 73. rida:
:Tõime kaasa ka kõige tähtsama: Pentti märkmevihikud täis [[luule]]tusi, millest sai ligi pool [[luulekogu]]st "Ma vaatan üle Stalini pea välja". (lk 113)
* Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades [[rumeenlased]] välismaiste raamatute [[näitus]]elt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on varastamine igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi [[inimõigus]]i. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud. (lk 128)
** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
106. rida ⟶ 95. rida:
:Sammalhabe ei pööranud enam pilku harakalt kõrvale. Juba noorusest peale oli ta lindude käitumist alati kõige suurema huviga jälginud ja õppinud selle põhjal nii mõndagi ära arvama. Näiteks oskas ta pääsukeste lendamislaadi järgi eksimatult ennustada järgmise päeva ilma, aga see, kuidas varesed puulatvade kohal kraaksusid, ütles talle otsekohe, kas metsas on ringi liikumas rebane või jahimees. Muidugi polnud ka harakate hingeelu Sammalhabemele päriselt võõras. Ta teadis suurepäraselt, et vargus on harakate maailmas võrdlemisi laialt levinud ja et harakatel on eriline nõrkus mitmesuguste läikivate esemete vastu. Samuti mõistis ta harakate häälitsemis- ja lendamisviisi põhjal teinekord küllaltki teravmeelseid järeldusi teha. (lk 112)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984
==Vanasõnad==
* Kes [[vale]]tab, see varastab.
* Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti.
* Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole.
* Mõisas lase käsi käia.
* Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib).
* Niine võtad, rihma maksad.
* Varas varastab varga takka.
* Varastatud karul ei kasva karvu.
139. rida ⟶ 108. rida:
* Varastatud leival [[veri]] sees.
* Varastatud vara sulab varem (ennem) kui [[lumi]].
* Varga vargus kaob kui [[vesi]] sõelast.
* Vargus tuleb omal ajal valgele.
* Ära võta võõra [[vara]]!
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
156. rida ⟶ 119. rida:
[[Kategooria:Kuritegevus]]
[[Kategooria:Majandus]]
|