Kõrgharidus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
2. rida:
==Proosa==
 
* [Simon Darcourt:] [[Üldsus]]e suuremale osale ei õnnestu selgeks teha, et haridus ja ameti omandamine ei ole üks ja seesama. Ja kui üldsus näeb, kuidas inimesed tegelevad rõõmsal meelel sellega, mis neile üle kõige meeldib, ning saavad selle eest veel palka ka, muutub ta kadedaks ja tahab sellele lõppu peale teha. Vallandage professorid[[professor]]id, kes ennast ära ei tasu. Haridus ja [[usk]] on kaks valdkonda, milles igaüks end asjatundjaks peab; iga mees kasutab, nagu ta ise ütleb, [[terve mõistus|tervet mõistust]]. (lk 104)
* [Rektor:] "Meie traditsioonis on [[üliõpilane]] ikka suhtunud professorisse nagu algaja asjatundjasse; rahutused tekkisid osalt sellest, et niisugust suhet taheti asendada tarbija ja hulgimüüja suhtega. Selline mõtlemine leidis poolehoidu ka avalikkuse hulgas, mille tulemusena valitsused hakkasid samas keeles rääkima, kui lubate mul nii väljenduda. "Järgmisel viisaastakul läheb meil vaja seitsesada ühikut insenere[[insener]]e, professor; palun kandke selle eest hoolt;" - umbes selline mõtteviis. "Kas te ei leia, et meie karmil ajal on [[filosoofia]] vaid tühine iluasi, professor? Kas te ei saaks selles osas tööjõudu koondada?" Otsekohe ja siinsamas tarbimiseks mõeldud haridus on populaarsem kui kunagi varem ning keegi ei taha mõelda kaugemale perspektiivile või rahvuse üldisele vaimulaadile." (lk 173)
** [[Robertson Davies]], "Mässajad inglid", tlk Tõnis Leemets. Varrak, 1997