Roos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid |
|||
102. rida:
:"Rist on [[surm]] — roos on [[elu]]. Need kuuluvad kokku. Ilma üheta ei oleks teist."
* Karl Ristikivi, "[[Rooma päevik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1976, lk 147-148
* Inglased ehitasid kirikuid ja büroohooneid viktooriastiilis ning kaunistasid aedu haruldaste palmide ning ehispõõsastega. Kuberneri ja teiste ametnike abikaasad püüdsid üksteist toretsevate ehisaedadega üle trumbata. Seejuures polnud neil vaja kordagi käsi mullaseks teha, sest maja ja aeda hooldas hulk tseilonlastest teenreid. 1830. aastal importis leedi Horton Mauritiuse saarelt uue roosisordi. Puutumata kokku kodumaiste taimekahjuritega, õitses ''lantana camara'' üsna varsti mitte ainult kuberneriproua aias, vaid metsistus ja levis üle kogu saare. Võib-olla kandsid linnud võõraste taimede seemneid oma pugudes Indiasse, sest roos hakkas kasvama ka kohalikel loomakaitsealadel Bandipuri ja Mudumalai džunglites. Meeldiva nime taga varjab end aga saatanlik [[väänkasv]]. Tal on kuni kolme meetri pikkused okkalised köitraod, mis üksteisega läbisegi põimuvad. Niisugustest padrikutest pääseb läbi vaid elevandi seljas. Ürgveised, Lõuna-India [[gaur]]id, on selle võõra olevusega enese kõrval juba harjunud. Õrnad helerohelised ''lantana camara'' kasvud on neile isegi maiuspalaks. (lk 66)▼
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973▼
129. rida ⟶ 133. rida:
:"Sort on selline." (lk 111)
* [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014
▲* Inglased ehitasid kirikuid ja büroohooneid viktooriastiilis ning kaunistasid aedu haruldaste palmide ning ehispõõsastega. Kuberneri ja teiste ametnike abikaasad püüdsid üksteist toretsevate ehisaedadega üle trumbata. Seejuures polnud neil vaja kordagi käsi mullaseks teha, sest maja ja aeda hooldas hulk tseilonlastest teenreid. 1830. aastal importis leedi Horton Mauritiuse saarelt uue roosisordi. Puutumata kokku kodumaiste taimekahjuritega, õitses ''lantana camara'' üsna varsti mitte ainult kuberneriproua aias, vaid metsistus ja levis üle kogu saare. Võib-olla kandsid linnud võõraste taimede seemneid oma pugudes Indiasse, sest roos hakkas kasvama ka kohalikel loomakaitsealadel Bandipuri ja Mudumalai džunglites. Meeldiva nime taga varjab end aga saatanlik [[väänkasv]]. Tal on kuni kolme meetri pikkused okkalised köitraod, mis üksteisega läbisegi põimuvad. Niisugustest padrikutest pääseb läbi vaid elevandi seljas. Ürgveised, Lõuna-India [[gaur]]id, on selle võõra olevusega enese kõrval juba harjunud. Õrnad helerohelised ''lantana camara'' kasvud on neile isegi maiuspalaks. (lk 66)
▲** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
==Luule==
| |||