Vikitsitaadid

Maagia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
3. rida:
* Siiani oleme põhiliselt vaadelnud sümpaatilise maagia seda haru, mida võib nimetada homöopaatiliseks ehk jäljendavaks. Nägime, et selle juhtivaks põhimõtteks on "sarnane tekitab sarnast" ehk teisisõnu, tagajärg meenutab põhjust. Sümpaatilise maagia teine suur haru, mille ma nimetasin kokkupuutemaagiaks, lähtub arvamusest, et kunagi omavahel kontaktis olnud asjad jäävad ka edaspidi paratamatult sümpaatilisse suhtesse, nii et mis ka ei juhtuks ühega, mõjutab see samamoodi teist. Seega on nii kokkupuute- kui homöopaatilise maagia loogiliseks aluseks [[idee]]de väär seostamine; selle füüsiliseks aluseks, kui millestki niisugusest saab üldse rääkida, on, nagu homöopaatiliselgi maagial, teatav aineline meedium - nagu [[eeter]] [[füüsika]]s - millest arvatakse, et see ühendab eemalasetsevaid objekte ning kannab mõjutusi ühelt teisele. Kokkupuutemaagia tuntuim näide on maagiline sümpaatia, mida arvatakse esinevat inimese enda ja tema keha küljest eemaldatud osade, näiteks äralõigatud [[juuksed|juuste]] või [[küüned|küünte]] vahel; usutakse, et isik, kelle kätte satuvad inimese juuksed või küüned, võib nende abil teda omatahtsi mõjutada ükskõik kui kaugelt. See [[ebausk]] on levinud üle kogu maailma [---].
** [[James Frazer]], "[[Kuldne oks]]", esimene raamat "Metsakuningas", tlk [[Triinu Pakk]], 2001, lk 45
 
 
* Lühidalt, pinnase ettevalmistamine seemnete mahapanemiseks on suur posimine ja nõiakunst. [[muld|Mullale]] tuleb lisada [[marmor]]itolmu (aga kust seda võtta?), [[kolm]] aastat vana [[lehm]]a sõnnikut (kusjuures pole selge, kas see peab olema kolmeaastase lehma sõnnik või kolm aastat vana sõnnik), näputäis värske [[mutt|mutihunniku]] mulda, peeneks hõõrutud põletamata telliste [[savi]], Labe (ja mitte mingil juhul Vltava) [[liiv]]a, kolme aasta vanust komposti, võib ka kuldsõnajala kõdu ja pihutäis mulda ülespoodud [[neitsi]] haualt.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], Loomingu Raamatukogu nr 40/41 1964, lk 17, peatükk "Seemned"
 
 
* Caroline klõbistas erutatult [[portselan]]i ja lauahõbedaga. Ta polnud harjunud võõraksjäänud onudele teed valama.
:"Loodan, et teil on siin lõbus," ütles onu Charles [[teetass]]i vastu võttes. "Ja vabandage mind, kui ma ei söö alati koos teiega. Mul on üks töö käsil... see tähendab, kirjutan üht raamatut," seletas ta.
:"Kui lõbus!" ütlesid kõik peale Caroline'i, kes parajasti oli teemasina juures oma kätt kõrvetanud; ja Charles küsis:
:"Millest?"
:"Nõidusest... või õigemini ühest nõidusharust," vastas onu. "Mõtlesin sellele pealkirjaks panna "Lühike ülevaade [[sugestioon]]i psühholoogilisest ja füsioloogilisest osast nõndanimetatud nõiduses"."
:"Kõlab huvitavalt; vähemalt ma arvan, et see oleks huvitav, kui ma sellest midagi teaksin," ütles Caroline, katsudes ühtlasi olla otsekohene ja viisakas.
:"Väga pikk," lausus Charles. "Kuidas see kõik raamatukaanele mahub?"
:"Jah, "nõndanimetatud" jäta ära," pakkus Charlotte. "Muidu paistab, nagu ei usuks sa nõidust."
:"Inimesed ei loeks mu raamatuid, kui nad arvaksid, et ma usun nõidust," vastas onu Charles. "Nad peaksid mind hulluks, teate."
:"Aga mispärast?" küsis Charlotte. "M e i e ei ole hullud ja usume nõidusesse. Kas sa tunned mõnda nõidust, onu? Tahaksime kangesti nõiduda. See on meie eluunistus, tõepoolest."
:Kerge naeratus lehvis onu Charlesi pärlmutrikarva näol.
:"Niisiis olete huvitatud nõidusest?" sõnas ta. "Vähemalt niipalju on meil siis ühist."
:"Muidugi oleme. Kõik on huvitatud nõidusest, ainult seda kardetakse tunnistada. Isegi [[teenija]]d on huvitatud. Nad [[Ennustamine|ennustavad]] [[tulevik]]ku ja [[unenägude seletamine|seletavad unenägusid]]. Kas oled kunagi lugenud [[amulett|amuletist]], [[fööniks]]ist või võimusõnadest? Palun võileiba," ütles Charles.
:"Olete nähtavasti seda küsimust uurinud," sõnas onu Charles. "Kes rääkis teile võimusõnadest?"
:"Neist on juttu raamatus "Lugu amuletist"," vastas Charlotte.
:"Kuule, onu, palun õpeta meile mõni nõidus!"
:"Ah!" Onu Charles ohkas. "Kardan, et nõiduste päevad on möödas - võib-olla välja arvatud teievanustele inimestele."
* [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001, lk 14-15
 
 
* Rummusaare oli üksiktalu, surutud [[mets]]a ja [[raba]] vahelisse siilu. Vanatare taga kerkis [[põld]] veerjaks. Keldrimäeks kutsuti seda põldu, sest selle kõige kõrgemas kohas oli [[kelder]]. Sealt, keldrikatuselt käisin vaatamas [[maailm]]a — lähimat naabertalu. Ja see tundus mulle väga müstilisena, et naabertalu hooned olid keldri [[katus]]elt hoopis väiksemad kui ligidalt. Et see nõnda oli, selles sain veenduda, sest mu onu võttis mind kord poodi sõites vankri pärasse ja meie tee viis sealt mööda. Ja kui ma onult oma kahesuguse nägemise üle aru pärisin, ütles ta: "See on [[illusioon|silmamoonutis]]." [[Nõidus]], nõnda <!--//-->tõlgitsesin seda. Nõidust ma teadsin. Ma olin sellest ehk rohkemgi kuulnud kui [[Jumal]]ast. Nõidus oli kõik, millest ma aru ei saanud ja mida keegi mulle seletada ei osanud. Nõidus oli see, et mets mu häälele vastu hõikas, ja nõidus oli seegi, et ma selge ilmaga oma nägu võisin kaevupõhjast näha.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 5-6
 
 
* '''Clarke'i kolmas seadus''': Iga piisavalt arenenud [[tehnoloogia]] on eristamatu maagiast.
** [[Arthur C. Clarke]], "Profiles of the Future", täiendatud trükk, 1973
 
 
* Higi pühkinud, pani Gusts mütsi taas pähe, tõmbas rohkem silmadele, et päike silma ei paistaks, laskus käsipõsakile ja vaatas jõude olles, kuidas mööda mäekülge sõidavad [[maantee]]l [[auto]]d: suured rasked kaugvedude autod tirisid just nagu tigedad [[pull]]id, mida ta oli näinud nende külgedele maalitud olevat, [[buss]]id vurasid nagu ümmargused madalate jalgadega [[emis]]ed, aga [[sõiduauto]]d, enamuses [[hall]]id, meenutasid [[kassipoeg]]i, kes hõõruvad end vastu su säärt, aga samas — turts! hüppavad eemale.
:Autod sõitsid suurel teel vahetpidamata nagu sõja ajal, olid ainult omavahel rohkem erinevad, ja tookord saatis motoriseeritud voolu pöörane [[müra]], nüüd aga liuglesid autod täiesti hääletult, nagu ei veaks neid mitte [[mootor]], vaid nõiavägi. (lk 12)
* [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23
 
 
* [[Teater]] on kindlasti koht, kus õppida, kui lühike on inimese [[kuulsus]]; oh, kui mõelda nendele imelistele, sädelevatele pantomiiminäitlejatele, kes on jäljetult kadunud! Nüüd loobun ma maagiast ja hakkan [[erak]]uks; ma panen ennast olukorda, kus ma võin ausalt öelda, et mul pole teha midagi muud kui õppida olema hea. [[Elu]] lõppu peetakse õigusega mõtiskluste ajaks.
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 8
 
 
21. rida ⟶ 58. rida:
:"Selleks, et saaks lausuda sõna," vastas Ged aeglaselt, "peab olemas olema [[vaikus]]. Enne ja pärast." Siis tõusis ta äkitselt püsti ja ütles: "Mul ei ole õigust neist asjadest rääkida. Mulle lausuda antud sõna laususin ma valesti. Mul on parem vaikida; ma ei ütle enam midagi. Võib-olla pole olemas ühtki tõelist väge peale pimeduse." (lk 142)
* [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur", tlk [[Krista Kaer]], 1994
 
 
* [Voldemort:] Mind rebiti mu [[keha]] küljest, ma olin midagi vähemat kui [[vaim]], midagi vähemat kui kõige nurjatum kummitus... kuid siiski olin ma elus. Isegi mina ei tea, mis ma olin... mina, kes ma olen jõudnud [[surematus]]eni viival teel kaugemale kui keegi teine. /---/ Siiski olin ma jõuetu nagu kõige väetim olevus maa peal ega suutnud end ise aidata... sest mul ei olnud keha ja iga loits, mis mind aidata oleks võinud, nõudis võlukepi kasutamist... (lk 562)
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Tulepeeker", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000
 
 
* "Minu meelest ei tohiks sa auroriks hakata, Harry," ütles Luna ootamatult. Kõik vaatasid teda. "Aurorid on osalised Rotfangi [[vandenõu]]s, ma arvasin, et kõik teavad seda. Nad teevad seestpoolt ministeeriumi lammutamise nimel tööd ning kasutavad selleks igasugust musta võlukunsti ja igemehaiguseid." (lk 274)
** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005
 
 
* Fantaasiakirjandus võimaldab sul näidata [[inimene|inimesi]] teises valguses. Ma usun, et ainuke õige viis fantastikat kasutada on kujutatada tähtsaid inimlikke teemasid. Minu [[romaan]]ides kasutatakse maagiat kolmel viisil: kõige lihtsam neist on [[metafoor]] [[tehnika]] kohta. Hea näide on [[lendav vaip]]. Minu romaanides ei ole lendavaid vaipu, kuid kui keegi peab reisima pikka maad, võiks ta kasutada lendavat vaipa, samas kui tänapäeva romaanis kasutaks ta [[auto]]t. Teine viis, mis on minu meelest kõige tähtsam, on metafoor individuaalsuse ja isiklike võimete kohta. [[Keskpärasus|Keskpärane]] maailm ei taha, et üksikisikud kerkiksid sellest kõrgemale, mida teevad kõik teised. Kolmandal viisil kasutan ma maagiat metafoorina [[müstitsism]]i ajastust [[renessanss]]i jõudmise kohta. Nii et teatud mõttes on see võitlus pimeda [[keskaeg|keskaja]] ja renessansi vahel. [---] Ma ei lase kunagi oma tegelastel kasutada maagiat nende [[probleem]]ide lahendamiseks. Mõned nende väiksemad probleemid lahenevad võluvõimete kasutamisega, kuid see leiab väljenduse nende probleemide lahendamises [[mõtlemine|mõtlemise]] kaudu. Suurimad konfliktid mu raamatutes leiavad alati lahenduse inimmõistuse abil, probleemi läbimõtlemise ja lahenduse leidmise teel. See pole kunagi "Ma lihtsalt viibutan oma võlukepikest pahalaste kohal ja nad kõik kukuvad surnult maha!".
** [[Terry Goodkind]] [http://www.scifidimensions.com/Aug03/terrygoodkind.htm intervjuus John C. Sniderile], SciFiDimensions.com, 2003
 
 
* Siiras [[andestus]]es on võlujõud, mis ravib. Andestuses, mida sa annad, ja veel enamgi andestuses, mida sa saad.
** Terry Goodkind, "Temple of the Winds", 41. ptk, lk 318
 
 
* Eesti keele kohta on käibel kaks võluvat keele[[müüt]]i: see on maailma kõige [[ilu]]sam ja maailma kõige keerulisem keel. Eesti keele maagia ehk väljendubki kõige ilmekamalt nende kahe müüdi kokkupuutepunktis. Mis võiks meie ette ilmuda ilusa ja keerulise ristteel? Kõige-kõigemate kokkupuutest sünnib maailma kõige salapärasem keel.
* Mulle meeldib mõelda, et maagilise [[sõna]] [[jõud]] sünnib eesti keele grammatikast, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete hiidude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem [[religioon]], omamoodi [[armulaud]], Kalevipoja ihu ja [[veri]]. Grammatikaõpik ongi eestlase [[katekismus]]. Kes ründab eesti keele grammatikat, peab mõistagi surema. Eesti keele grammatika on Vanaisa arvanud juba maailma loomise aegu looduslike pühapaikade inventari hulka.
* Olen mõelnud, et eesti keele jaoks võiks olemas olla ka maagilis-poeetiline käsitlus. Keelt ei tohikski ühe mõtteviisi alla mahutada. Normaalse [[aju]] omanikule eesti keel ehk ei kõlbagi, see ongi nähtavasti muutunud [[hull]]ude ja [[geenius]]te keeleks. Eesti keeles on väga palju marginaaliat ja piiriala. Minu arust ei ole sugugi juhuslik, et ilmakuulsa autistist geeniuse Daniel Tammeti deviantset aju võlusid just läänemeresoome keeled. Eks [[hunt]]i kisu ikka [[mets]]a poole.
** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
 
* [[Teater]] on kindlasti koht, kus õppida, kui lühike on inimese [[kuulsus]]; oh, kui mõelda nendele imelistele, sädelevatele pantomiiminäitlejatele, kes on jäljetult kadunud! Nüüd loobun ma maagiast ja hakkan [[erak]]uks; ma panen ennast olukorda, kus ma võin ausalt öelda, et mul pole teha midagi muud kui õppida olema hea. [[Elu]] lõppu peetakse õigusega mõtiskluste ajaks.
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 8
 
 
55. rida ⟶ 66. rida:
* Kes iganes seda teatrit ka kokku ei kirjutanud, teadis, kuidas võlukunsti kasutada. Isegi mina usun seda, mis toimub, ning mina ju tean, et selles pole kübetki [[tõde]].
:See on siis [[kunst]], mis Hoiab [[Elu]] Ees [[peegel|Peeglit]]. Sellepärast ongi kõik täiesti vastupidi.
* [[Terry Pratchett]], "[[Õed nõiduses]]". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak, 2001, lk 269-270
 
 
* Vanemad võlurid räägivad küünaldest, ringidest, planeetidest, tähtedest, banaanidest, võlusõnadest, salamürkidest ja sellest, kui tähtis on, et päevas oleks vähemalt neli toekat toidukorda. Nooremad võlurid aga, eriti need kahvatud, kes veedavad suurema osa oma ajast Kõrgenergia-Võlujõu hoones, seletavad pikalt-laialt Fluktuatsioonidest universumi
morfilises koes, isegi kõige jäigemana paistva aeg-ruumilise taustsüsteemi ebastabiilsusest, reaalsuse ebatõenäolisusest ja muust sellisest: tegelikult tähendab see, et nad on millelegi tõeliselt kuumale jälile saanud ja jahuvad nüüd füüsikast, et seda varjata...
* Terry Pratchett, "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 103
 
 
62. rida ⟶ 78. rida:
:"Kriit... on [[aplus|ablas]] pinnas. Mul pole kriidi peal kuigi palju jõudu."
:Hääle omanik, kes oli peidus, küsis: "Kas sa kukud pikali?"
:"Ei, ei! Ma lihtsalt ei saa võluda..." (lk 19)
* [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 19
 
 
* Pildimaagial on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö musta maagiat näeb näiteks reklaamitööstuses, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev [[infosõda]] ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus [[orjus|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks.
** [[Edward von Lõngus]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks"], Edasi, 22. aprill 2020
 
* [Voldemort:] Mind rebiti mu [[keha]] küljest, ma olin midagi vähemat kui [[vaim]], midagi vähemat kui kõige nurjatum kummitus... kuid siiski olin ma elus. Isegi mina ei tea, mis ma olin... mina, kes ma olen jõudnud [[surematus]]eni viival teel kaugemale kui keegi teine. /---/ Siiski olin ma jõuetu nagu kõige väetim olevus maa peal ega suutnud end ise aidata... sest mul ei olnud keha ja iga loits, mis mind aidata oleks võinud, nõudis võlukepi kasutamist...
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Tulepeeker", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000, lk 562
 
* Lühidalt, pinnase ettevalmistamine seemnete mahapanemiseks on suur posimine ja nõiakunst. [[muld|Mullale]] tuleb lisada [[marmor]]itolmu (aga kust seda võtta?), [[kolm]] aastat vana [[lehm]]a sõnnikut (kusjuures pole selge, kas see peab olema kolmeaastase lehma sõnnik või kolm aastat vana sõnnik), näputäis värske [[mutt|mutihunniku]] mulda, peeneks hõõrutud põletamata telliste [[savi]], Labe (ja mitte mingil juhul Vltava) [[liiv]]a, kolme aasta vanust komposti, võib ka kuldsõnajala kõdu ja pihutäis mulda ülespoodud [[neitsi]] haualt.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Seemned".
 
* "Minu meelest ei tohiks sa auroriks hakata, Harry," ütles Luna ootamatult. Kõik vaatasid teda. "Aurorid on osalised Rotfangi [[vandenõu]]s, ma arvasin, et kõik teavad seda. Nad teevad seestpoolt ministeeriumi lammutamise nimel tööd ning kasutavad selleks igasugust musta võlukunsti ja igemehaiguseid."
** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 274
 
* Seletav [[sõnaraamat]] ütleb esimesel kohal, et "[[vaimustus]]" on tugev [[rõõm]]utunne, mis kinnitab seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see on kütkestatud-olek millestki. See on juba lähemal: kütke kinnitab midagi millegi külge, kütkestamises on üteldud [[tähelepanu]] koondumine millelegi, keskendumine – ja teatav võlu või [[nõidus]], mis peaks selle võimalikuks tegema, ehkki iseenesest võib kütkestada ju lihtsalt asi ise, selle [[loomus]], keegi või miski kõrvalt või mujalt ei pea keskenduma suunama või ajendama – ega tegelikult saagi seda teha. Kütkestavus kuulub nähtuse loomusse, see ise kütkestab, haarab kaasa, keskendab ja koondab.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.muurileht.ee/arvustus-kohtumine-tarkuse-armastajaga-teeb-onnelikuks/ "Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks"] Müürileht, 9. detsember 2019. Arvustus filmile "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" (Eesti, 2019)
 
* Fantaasiakirjandus võimaldab sul näidata [[inimene|inimesi]] teises valguses. Ma usun, et ainuke õige viis fantastikat kasutada on kujutatada tähtsaid inimlikke teemasid. Minu [[romaan]]ides kasutatakse maagiat kolmel viisil: kõige lihtsam neist on [[metafoor]] [[tehnika]] kohta. Hea näide on [[lendav vaip]]. Minu romaanides ei ole lendavaid vaipu, kuid kui keegi peab reisima pikka maad, võiks ta kasutada lendavat vaipa, samas kui tänapäeva romaanis kasutaks ta [[auto]]t. Teine viis, mis on minu meelest kõige tähtsam, on metafoor individuaalsuse ja isiklike võimete kohta. [[Keskpärasus|Keskpärane]] maailm ei taha, et üksikisikud kerkiksid sellest kõrgemale, mida teevad kõik teised. Kolmandal viisil kasutan ma maagiat metafoorina [[müstitsism]]i ajastust [[renessanss]]i jõudmise kohta. Nii et teatud mõttes on see võitlus pimeda [[keskaeg|keskaja]] ja renessansi vahel. [---] Ma ei lase kunagi oma tegelastel kasutada maagiat nende [[probleem]]ide lahendamiseks. Mõned nende väiksemad probleemid lahenevad võluvõimete kasutamisega, kuid see leiab väljenduse nende probleemide lahendamises [[mõtlemine|mõtlemise]] kaudu. Suurimad konfliktid mu raamatutes leiavad alati lahenduse inimmõistuse abil, probleemi läbimõtlemise ja lahenduse leidmise teel. See pole kunagi "Ma lihtsalt viibutan oma võlukepikest pahalaste kohal ja nad kõik kukuvad surnult maha!".
** [[Terry Goodkind]] [http://www.scifidimensions.com/Aug03/terrygoodkind.htm intervjuus John C. Sniderile], SciFiDimensions.com, 2003
 
* Caroline klõbistas erutatult [[portselan]]i ja lauahõbedaga. Ta polnud harjunud võõraksjäänud onudele teed valama.
:"Loodan, et teil on siin lõbus," ütles onu Charles [[teetass]]i vastu võttes. "Ja vabandage mind, kui ma ei söö alati koos teiega. Mul on üks töö käsil... see tähendab, kirjutan üht raamatut," seletas ta.
:"Kui lõbus!" ütlesid kõik peale Caroline'i, kes parajasti oli teemasina juures oma kätt kõrvetanud; ja Charles küsis:
:"Millest?"
:"Nõidusest... või õigemini ühest nõidusharust," vastas onu. "Mõtlesin sellele pealkirjaks panna "Lühike ülevaade [[sugestioon]]i psühholoogilisest ja füsioloogilisest osast nõndanimetatud nõiduses"."
:"Kõlab huvitavalt; vähemalt ma arvan, et see oleks huvitav, kui ma sellest midagi teaksin," ütles Caroline, katsudes ühtlasi olla otsekohene ja viisakas.
:"Väga pikk," lausus Charles. "Kuidas see kõik raamatukaanele mahub?"
:"Jah, "nõndanimetatud" jäta ära," pakkus Charlotte. "Muidu paistab, nagu ei usuks sa nõidust."
:"Inimesed ei loeks mu raamatuid, kui nad arvaksid, et ma usun nõidust," vastas onu Charles. "Nad peaksid mind hulluks, teate."
:"Aga mispärast?" küsis Charlotte. "M e i e ei ole hullud ja usume nõidusesse. Kas sa tunned mõnda nõidust, onu? Tahaksime kangesti nõiduda. See on meie eluunistus, tõepoolest."
:Kerge naeratus lehvis onu Charlesi pärlmutrikarva näol.
:"Niisiis olete huvitatud nõidusest?" sõnas ta. "Vähemalt niipalju on meil siis ühist."
:"Muidugi oleme. Kõik on huvitatud nõidusest, ainult seda kardetakse tunnistada. Isegi [[teenija]]d on huvitatud. Nad [[Ennustamine|ennustavad]] [[tulevik]]ku ja [[unenägude seletamine|seletavad unenägusid]]. Kas oled kunagi lugenud [[amulett|amuletist]], [[fööniks]]ist või võimusõnadest? Palun võileiba," ütles Charles.
:"Olete nähtavasti seda küsimust uurinud," sõnas onu Charles. "Kes rääkis teile võimusõnadest?"
:"Neist on juttu raamatus "Lugu amuletist"," vastas Charlotte.
:"Kuule, onu, palun õpeta meile mõni nõidus!"
:"Ah!" Onu Charles ohkas. "Kardan, et nõiduste päevad on möödas - võib-olla välja arvatud teievanustele inimestele." (lk 14-15)
* [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001
 
* Siiras [[andestus]]es on võlujõud, mis ravib. Andestuses, mida sa annad, ja veel enamgi andestuses, mida sa saad.
** Terry Goodkind, "Temple of the Winds", 41. ptk, lk 318
 
* Higi pühkinud, pani Gusts mütsi taas pähe, tõmbas rohkem silmadele, et päike silma ei paistaks, laskus käsipõsakile ja vaatas jõude olles, kuidas mööda mäekülge sõidavad [[maantee]]l [[auto]]d: suured rasked kaugvedude autod tirisid just nagu tigedad [[pull]]id, mida ta oli näinud nende külgedele maalitud olevat, [[buss]]id vurasid nagu ümmargused madalate jalgadega [[emis]]ed, aga [[sõiduauto]]d, enamuses [[hall]]id, meenutasid [[kassipoeg]]i, kes hõõruvad end vastu su säärt, aga samas — turts! hüppavad eemale.
:Autod sõitsid suurel teel vahetpidamata nagu sõja ajal, olid ainult omavahel rohkem erinevad, ja tookord saatis motoriseeritud voolu pöörane [[müra]], nüüd aga liuglesid autod täiesti hääletult, nagu ei veaks neid mitte [[mootor]], vaid nõiavägi. (lk 12)
* [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23
 
* Mägedest voogav tuuleõhk puudutas ta kõrvu, tundudes summutatud hüüuna - mitte [[sosin]]ana, vaid valju [[karje]]na kusagilt kaugelt, nii kaugelt, et seda polnud peaaegu kuuldagi.
:Asi oli selles, et Henrietta paistis täpselt sellise kohana, kus võiks juhtuda maagilisi asju. Tundus, nagu sosistaks [[org]] [[saladus]]i. Lihtsam oli uskuda, et need ei avalda end Ganseyle, kui et neid üldse olemas ei ole.
* [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 25
 
* Rummusaare oli üksiktalu, surutud [[mets]]a ja [[raba]] vahelisse siilu. Vanatare taga kerkis [[põld]] veerjaks. Keldrimäeks kutsuti seda põldu, sest selle kõige kõrgemas kohas oli [[kelder]]. Sealt, keldrikatuselt käisin vaatamas [[maailm]]a — lähimat naabertalu. Ja see tundus mulle väga müstilisena, et naabertalu hooned olid keldri [[katus]]elt hoopis väiksemad kui ligidalt. Et see nõnda oli, selles sain veenduda, sest mu onu võttis mind kord poodi sõites vankri pärasse ja meie tee viis sealt mööda. Ja kui ma onult oma kahesuguse nägemise üle aru pärisin, ütles ta: "See on [[illusioon|silmamoonutis]]." [[Nõidus]], nõnda <!--//-->tõlgitsesin seda. Nõidust ma teadsin. Ma olin sellest ehk rohkemgi kuulnud kui [[Jumal]]ast. Nõidus oli kõik, millest ma aru ei saanud ja mida keegi mulle seletada ei osanud. Nõidus oli see, et mets mu häälele vastu hõikas, ja nõidus oli seegi, et ma selge ilmaga oma nägu võisin kaevupõhjast näha. (lk 5-6)
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995
 
* Eesti keele kohta on käibel kaks võluvat keele[[müüt]]i: see on maailma kõige [[ilu]]sam ja maailma kõige keerulisem keel. Eesti keele maagia ehk väljendubki kõige ilmekamalt nende kahe müüdi kokkupuutepunktis. Mis võiks meie ette ilmuda ilusa ja keerulise ristteel? Kõige-kõigemate kokkupuutest sünnib maailma kõige salapärasem keel.
* Mulle meeldib mõelda, et maagilise [[sõna]] [[jõud]] sünnib eesti keele grammatikast, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete hiidude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem [[religioon]], omamoodi [[armulaud]], Kalevipoja ihu ja [[veri]]. Grammatikaõpik ongi eestlase [[katekismus]]. Kes ründab eesti keele grammatikat, peab mõistagi surema. Eesti keele grammatika on Vanaisa arvanud juba maailma loomise aegu looduslike pühapaikade inventari hulka.
* Olen mõelnud, et eesti keele jaoks võiks olemas olla ka maagilis-poeetiline käsitlus. Keelt ei tohikski ühe mõtteviisi alla mahutada. Normaalse [[aju]] omanikule eesti keel ehk ei kõlbagi, see ongi nähtavasti muutunud [[hull]]ude ja [[geenius]]te keeleks. Eesti keeles on väga palju marginaaliat ja piiriala. Minu arust ei ole sugugi juhuslik, et ilmakuulsa autistist geeniuse Daniel Tammeti deviantset aju võlusid just läänemeresoome keeled. Eks [[hunt]]i kisu ikka [[mets]]a poole.
** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
 
* Mägedest voogav tuuleõhk puudutas ta kõrvu, tundudes summutatud hüüuna - mitte [[sosin]]ana, vaid valju [[karje]]na kusagilt kaugelt, nii kaugelt, et seda polnud peaaegu kuuldagi.
* Seletav [[sõnaraamat]] ütleb esimesel kohal, et "[[vaimustus]]" on tugev [[rõõm]]utunne, mis kinnitab seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see on kütkestatud-olek millestki. See on juba lähemal: kütke kinnitab midagi millegi külge, kütkestamises on üteldud [[tähelepanu]] koondumine millelegi, keskendumine – ja teatav võlu või [[nõidus]], mis peaks selle võimalikuks tegema, ehkki iseenesest võib kütkestada ju lihtsalt asi ise, selle [[loomus]], keegi või miski kõrvalt või mujalt ei pea keskenduma suunama või ajendama – ega tegelikult saagi seda teha. Kütkestavus kuulub nähtuse loomusse, see ise kütkestab, haarab kaasa, keskendab ja koondab.
:Asi oli selles, et Henrietta paistis täpselt sellise kohana, kus võiks juhtuda maagilisi asju. Tundus, nagu sosistaks [[org]] [[saladus]]i. Lihtsam oli uskuda, et need ei avalda end Ganseyle, kui et neid üldse olemas ei ole. (lk 25)
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.muurileht.ee/arvustus-kohtumine-tarkuse-armastajaga-teeb-onnelikuks/ "Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks"] Müürileht, 9. detsember 2019. Arvustus filmile "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" (Eesti, 2019)
* [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013
 
 
* Pildimaagial on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö musta maagiat näeb näiteks reklaamitööstuses, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev [[infosõda]] ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus [[orjus|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks.
** [[Edward von Lõngus]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks"], Edasi, 22. aprill 2020
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/wiki/Maagia"