Sääsk: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui lähtuda absoluudi[[eetika]]st, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka [[kartul]]i, lööme maha sääse, kes on tulnud meie [[veri|verd]] himustama, või läheme must-toonekure pesale oma [[uudishimu]] rahuldama. [[Albert Schweitzer]], kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on [[aukartus]] [[elu]] ees, ei mõelnud seda päris nii. [[Luterlane|Luterlasena]] asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese [[südametunnistus]]ele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.

** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11

 

 

* Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga [[rahvatervis]]e teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli [[Prantsusmaa]]l ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et [[keskkond]], kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need [[haigus]]t tekitavad [[mikroob]]id, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune [[malaaria]]sääski täis [[kanal]] või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab [[tuberkuloos]]ipisikuid või [[kollapalavik]]uviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine.

** [[Aro Velmet]] intervjuus: [[Kaur Maran]], [https://leht.postimees.ee/6881012/aro-velmet-bakterite-kolonialism-kummitab-tanase-paevani "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani"] Postimees, 25. jaanuar 2020

 

==Draama==