Roos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
116. rida:
* Vähegi korralikul kiriklikul [[laulatus]]el pidid olema ka pruutneitsid, kõige vähem [[neli]], kaks pruutpaari ees ja kaks taga. Uhkemates [[pulm]]ades tõusis see arv kuni [[kaksteist|kaheteistkümneni]]. Pruutneitsidel pidid olema ühte värvi kleidid, oli lubatud ka [[roosa]]d või helesinised. Kuid kandvama osa väljaminekuist oli sunnitud tegema [[peiupoiss]]. Tema pidi palkama "kaleši", sõitma oma neitsile järele ja muretsema talle lillekimbu, mis võis koosneda ainult valgetest või kreemivärvilistest roosidest, ümbritsetud pitsiäärelise paberimansetiga.
** [[Elfriede Lender]], "Minu lastele", 2010, lk 66-67
* Maailma kõige populaarsem teehübriidroos on "Peace", hämmastav kirju pastell loojangutoonides, mis [[keskpäev]]al lausa kisendavad, jäävad ent [[loojang]]u aegu tummaks ja talletavad kõik päeva valguseviirastused. Selle munajad nupud avanevad suurte kahvatukollaste rüüsidena, mille lüümetel servadel on tihti [[roosa]] õhetus. Ja see lõhnab nagu [[mesi|meesse]] kastetud suhkurdatud [[nahk]]. Kõigist mu roosidest näivad just "Peace'il" päeva [[niiskus]]est ja [[valgus]]est sõltuvalt olevat peaaegu inimjume ja inimtujud. Sellele katseks aretatud roosile pandi 1945. aasta 2. mail (Berliini langemise päeval) Pasadenas Pacific Rose Societys säherdune [[nimi]], sest "meie aja uhkeim roos peaks kandma maailma suurima soovi nime — Rahu".
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 54
| |||