Hapnik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Hapnik''' (keemiline sümbol O, ladina ''Oxygenium'') on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall. Tähtsaim hapnikuühend on tema ühend [[vesinik]]uga – [[vesi]].
 
==Proosa==
 
* [[Puu]]d on juba oma värvilistest [[metamorfoos]]idest haaratud, ilusad kiirjad vahtralehed, ümarad haava- ja odasarnased pajulehed ilmutavad uhket puna, [[kased]] kannavad [[leht]]ede asemel suisa tukateid ja puistavad pillavalt oma [[kuld]]a laiali, [[tamm]]ed on ikka veel vastupidavalt rohelised ning ilus ja lopsakaim [[pruun]] moodustab tagapõhja kanvaal, millele metsahaldjad on tikkinud oma maastikumaalid. Meeldivalt tagasihoidlikke mahedalt paisuvaid künkaridu katavad värvilised triibud. Iga viljasort näitab ise värvi ja igaüks neist kulgeb kitsa viiruna üle siledate kõrgendike. Väävelkollase [[oder|odra]] varjundite, keerduva [[kaer]]a ja kahvatupunaka [[rukis|rukki]] või tema tüügaste vahel väänlevad punakaspruun [[tatar]] ja [[roosa]] [[ristik]]. Ning [[küngas]]te kohal seisavad sõbraliku välimusega valged vaiksed [[pilv]]ed. Nad ei kavatse meie lusti segada. Pikad valged härmaniidid purjetavad läbi õhu — reisihimuliste [[ämblik]]e improviseeritud [[õhupall]]id — ning õhk on nii lustlikult selge, nii kosutav, et vene professuuritudeng, kes istub minu kõrval, hüüab: "Mis {{Sõrendus|meehldiv}} segu haapnikust ja [[lämmastik|leemastikust]]!"
** [[Georg Julius von Schultz-Bertram]], "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Tõlkinud Viktor Sepp. [[LR]] 17 1999, lk 20
 
 
* Oh jaa, ma tean, et vabas [[õhk|õhus]] olla on tore asi, kui sind kuskil ootab [[toit|söök]] ja peavari, aga kui ei oota, lähed hulluks: hapniku ja [[nälg|nälja]] segu viib aru peast igaühel, kellele see pole loomupärane nagu metslasele.
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 133
 
 
* [[Liitium]]i võib ükskõik kui kaua mõjutada [[kollane|kollase]] [[valgus]]ega – ta ei loovuta elektrone, aga vaevalt süttib nõrguke hele[[sinine]] kiir – ja nad on väljas (fotoefekti lävi on ületatud)! Jahuta hapnikku alla [[sada|saja]] kraadi, suru teda kokku kuidas tahes – [[gaas]] püsib, ei vannu alla. Aga niipea kui on saavutatud miinus sada kaheksateist – ta voolab, on vedelik.
:Ilmselt on [[kurjus]]el samuti oma lävi.
* [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", esimene osa – "Vanglatööstus".
 
 
* Maa peal on kaks universaalset asja - hapnik ja [[rumalus]].
** Zappa seadus, raamatus [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 187
 
 
* Sõnakunst on kogu aeg see hapnik, mis elustab [[mõte|mõtteid]] ja [[tunne|tundeid]]. Ainult on vaja [[lugemine|lugemist]] alustada.