Alistumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
:"Ah te olete tema poeg?" ütles ta. "See on teine asi."
:"Härra, ma annan alla," ütles Louvières, ulatades ohvitserile laadimata [[arkebuus]]i.
:"Ei, kuradi päralt, ärge andke alla! Otse vastupidi, laske jalga, ja kiiresti! Kui ma teid kinni võtan, [[poomine|puuakse]] teid üles!"
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 440
* "Kes seda otsustas?" puuris karuema küsiva pilgu karupoja silmisse. "Kui see on sinu [[unistus]] ja sina pole veel teinud midagi, et see unistus täide viia, siis ei ole mitte kellelgi õigust ega võimalust otsustada, et sa ei saa hakkama. Proovi üks kord... kaks korda... tuhat üks korda ja kui siis ka välja ei tule, siis hakka mõtlema, et kas see on ikka õige unistus. Aga nii kaua, kuni sa pole kordagi proovinud, ei ole küll põhjust alla anda."▼
** [[Heli Künnapas]], "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks", 2019, lk 13▼
* ... [[rõõm]]ust, mida pakuvad ja saavad armastajad oma vabaduse vastastikusest teadvustamisest, ammutab füüsiline armastus oma väe ja [[väärikus]]e, nii ei ole siivutu miski, mida armastajad teevad, kuna kummagi jaoks ei ole see alistumine, vaid õilis tahe. Ent [[abielu]] kui selline on siivutu, sest ta muudab õigusteks ja kohustusteks vastastikuse suhte, mis peaks põhinema spontaansel tungil; käsitledes indiviide kui mistahes kehi, annab abielu neile instrumentaalse iseloomu ja alandab neid seega: mees jaheneb pahatihti mõttest, et ta täidab kohust ning naine tunneb [[häbi]], et on antud kellelegi, kes tema peal mingit õigust maksma paneb.
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 300, ptk "Abielu"▼
* Mul on ilmselt lihtsam minna Riigikokku [[opositsioon]]i, kui inimesel, kes on võib-olla seal juba olnud neli või rohkemgi aastat. Minu jaoks on see on uus kogemus, saan endale tähtsate teemadega tegeleda nüüd parlamendis ning niikuinii on palju õppida, ja ma arvan tegelikult, et see on huvitav. Muidugi on võimalused päriselt poliitikat muuta või midagi teha piiratumad kui need on valitsusliikmena. Aga mul endal ei ole mingit allaandmise tunnet, et laseks nüüd käed rüppe, sest niikuinii midagi enam teha ei saa.▼
** [[Riina Sikkut]], intervjuu: [[Kadi Viik]], [https://feministeerium.ee/riina-sikkut-naiste-oiguste-puhul-ootab-meid-paigalseis/ "Riina Sikkut: naiste õiguste puhul ootab meid paigalseis"] Feministeerium, 23.04.2019▼
* Nutan ikka veel. See ei ole üks minu relvadest — see on lüüasaamise tunnistamine. Ma pole naine, kes oskab nutta. [[Nutt]] on ebaõnnestumise pihtimine, allaandmine. (lk 45)▼
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49▼
▲* ... [[rõõm]]ust, mida pakuvad ja saavad armastajad oma vabaduse vastastikusest teadvustamisest, ammutab füüsiline armastus oma väe ja [[väärikus]]e, nii ei ole siivutu miski, mida armastajad teevad, kuna kummagi jaoks ei ole see alistumine, vaid õilis tahe. Ent [[abielu]] kui selline on siivutu, sest ta muudab õigusteks ja kohustusteks vastastikuse suhte, mis peaks põhinema spontaansel tungil; käsitledes indiviide kui mistahes kehi, annab abielu neile instrumentaalse iseloomu ja alandab neid seega: mees jaheneb pahatihti mõttest, et ta täidab kohust ning naine tunneb [[häbi]], et on antud kellelegi, kes tema peal mingit õigust maksma paneb. (Abielu, lk 300)
▲** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
* "Ma ei käi kunagi [[surnuaed|surnuaial]]. Ma tõesti ei taha sinna minna. Kui ma läheksin, tähendaks see allaandmist. Kui ma läheksin, oleks see sama hea kui [[leppimine]]. Aga mina ei kavatsenudki sellega leppida."
* Kunstiteadlase Terry Smithi arvates on provintsialism ennekõike alistumine väliselt peale pandud kultuurilistele väärtushierarhiatele, näiteks [[kaanon|kanoonilisele]] [[kunstiajalugu|kunstiajaloole]]. Provintsialism kui loominguline või generatiivne mõiste võiks põhineda millelgi muul kui keskuse paroodial, olgu selleks siis lokalistlik [[ekstsentrilisus]], regionaalsed uuringud või sealsete traditsioonide tõlgendamine ja praegusesse aega toomine. ▼
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 163▼
** [[Liisa Kaljula]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/ "Tartu uue kunstimuuseumi makett"] Sirp, 15.05.2014▼
▲* "Ma ei käi kunagi [[surnuaed|surnuaial]]. Ma tõesti ei taha sinna minna. Kui ma läheksin, tähendaks see allaandmist. Kui ma läheksin, oleks see sama hea kui [[leppimine]]. Aga mina ei kavatsenudki sellega leppida." (lk 163)
▲** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
35. rida ⟶ 29. rida:
▲* Kunstiteadlase Terry Smithi arvates on provintsialism ennekõike alistumine väliselt peale pandud kultuurilistele väärtushierarhiatele, näiteks [[kaanon|kanoonilisele]] [[kunstiajalugu|kunstiajaloole]]. Provintsialism kui loominguline või generatiivne mõiste võiks põhineda millelgi muul kui keskuse paroodial, olgu selleks siis lokalistlik [[ekstsentrilisus]], regionaalsed uuringud või sealsete traditsioonide tõlgendamine ja praegusesse aega toomine.
▲* Nutan ikka veel. See ei ole üks minu relvadest — see on lüüasaamise tunnistamine. Ma pole naine, kes oskab nutta. [[Nutt]] on ebaõnnestumise pihtimine, allaandmine. (lk 45)
▲** [[Liisa Kaljula]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/ "Tartu uue kunstimuuseumi makett"] Sirp, 15.05.2014
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
▲* "Kes seda otsustas?" puuris karuema küsiva pilgu karupoja silmisse. "Kui see on sinu [[unistus]] ja sina pole veel teinud midagi, et see unistus täide viia, siis ei ole mitte kellelgi õigust ega võimalust otsustada, et sa ei saa hakkama. Proovi üks kord... kaks korda... tuhat üks korda ja kui siis ka välja ei tule, siis hakka mõtlema, et kas see on ikka õige unistus. Aga nii kaua, kuni sa pole kordagi proovinud, ei ole küll põhjust alla anda."
▲** [[Heli Künnapas]], "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks", 2019, lk 13
▲* Mul on ilmselt lihtsam minna Riigikokku [[opositsioon]]i, kui inimesel, kes on võib-olla seal juba olnud neli või rohkemgi aastat. Minu jaoks on see on uus kogemus, saan endale tähtsate teemadega tegeleda nüüd parlamendis ning niikuinii on palju õppida, ja ma arvan tegelikult, et see on huvitav. Muidugi on võimalused päriselt poliitikat muuta või midagi teha piiratumad kui need on valitsusliikmena. Aga mul endal ei ole mingit allaandmise tunnet, et laseks nüüd käed rüppe, sest niikuinii midagi enam teha ei saa.
▲** [[Riina Sikkut]], intervjuu: [[Kadi Viik]], [https://feministeerium.ee/riina-sikkut-naiste-oiguste-puhul-ootab-meid-paigalseis/ "Riina Sikkut: naiste õiguste puhul ootab meid paigalseis"] Feministeerium, 23.04.2019
==Draama==
| |||