Rätik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
* Anna kiskus räti nii kõvasti kui sai endale õlgade ümber ja ütles: "Mul on külm ja mul on nälg, kogu mu lapseelus pole mul hullem olnud."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Päevanurme]]"
 
 
* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui [[punane]] [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)
 
 
* Käterätt, ütleb see, on üks kõige võimsamalt kasulik asi, mis tähtedevahelisel hääletajal võib olla. Osaliselt on tal praktiline väärtus. Sa võid soojenduseks ennast sellesse sisse mässida, kui hüppad läbi Jaglan Beeta külmadelt kuudelt. Sa võid sellel lamada Santraginus V suurepärastel marmorliivastel randadel, hingates sisse pärlendava mere aure. Sa võid selle peale võtta, magades Kakrafooni kõrbemaailma tähtede all, mis paistavad nii punaselt; kasutada purjena miniparvel, tulles aeglaselt alla rängast Moth'i jõest; niisutada teda kasutamiseks käsitsivõitluses; mähkida ta ümber pea, et kaitsta end kahjulike aurude eest või vältida Traali Jampsliku Putukamäägur Elaja gaasi (üks üle mõistuse loll loom, ta oletab, et kui sina ei näe teda, siis tema ei saa ka sind näha - hull nagu hari, aga väga väga jampslik). Sa võid lehvitada ohu korral oma käterätti hädasignaalina ja loomulikult lõpuks ka kuivatada ennast, kui ta ikka veel piisavalt puhas paistab.
18. rida ⟶ 20. rida:
 
==Luule==
<poem>
Ma [[Lehvitamine|lehvitan]] rätikuga,
jään tagasi vaatama...
Ons [[lootus]] vaid nagu [[juga]],
mis langeb ja tõusta ei saa?
</poem>
* [[Marie Under]], "Hüvastijätt", rmt: "Uneretk", 1968, lk 26
 
 
<poem>