Hingamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
30. rida:
 
==Luule==
<poem>
[[Päev]] säras nii vägevasti
mu kohkunud [[silm]]adelle.
[[Leek]] kustus: liig ägedasti
vist hingasin korraks jälle...
</poem>
* [[Marie Under]], "Leek kustus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 22
 
 
<poem>
Ükskõik, kas su hingamine vormub sõnadeks[[sõna]]deks,
kiviseinaks või tuuleks[[tuul]]eks;
temalgi pole algust[[algus]]t ega lõppu[[lõpp]]u nagu sellel eepi-
lisel maailmamunal, millest on laule[[laul]]e ja lugu-
sid, luuletusi[[luuletus]]i ja poeeme, millest on linnu-
pojad, taevas, [[päike]] ja [[kuu]];
sina, mina ja igaüks ja see hingamine ise, mille
imeline kooskõla keele[[keel]]e ja eluga[[elu]]ga ongi [[luule]] ja
[[proosa]] ja proosaluule nagu hiina ''fu'', milleks
võib nimetada seda kirjatükkigi siin.
Sellepärast ei maksa rahvalaulu[[rahvalaul]]u hääbumistki
võtta nii traagiliselt - see, millest nad pärit
on, on alles, maailmamuna on alles, hinga-
mine pole lakanud
ja kõik surnud[[surnu]]d ja kõik surnu elab meis edasi,
ka meie oma esivanemate[[esivanem]]ate geenid[[geen]]id, laulud ja
[[kujutlus]]ed,
kujutlused,
ükskõik kas tunneme nad ära või ei nende taga-
situlemises läbi aegade, mõtete ja keelte.