Nukk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
* Tüdruk — ihuüksi aasal, täpiline nukk taeva tohutu [[klaaskuppel|klaaskupli]] all — ajab [[hein]]ad maas kõigi mõeldavate liigutustega hiigelsületäieks kokku. Laskub põlvili ja tõmbab heinad mõlema käega enda vastu. Heidab väga meeleliselt heinahunniku peale ja haarab sellel kätega ümbert kinni. Kallutab end siis küljele ja riibub ühe käega nii kaugelt, kui käsi ulatab. Roomab hunniku peal enne ühel, siis mõlemal põlvel. Homole tuletas ta meelde kubamardikat, keda ka [[apteeker|apteekriks]] nimetatakse. Lõpuks surub tüdruk terve [[keha]] köiega kokkutõmmatud heinapalli alla ja tõuseb sellega koos aeglaselt püsti. Pall on palju suurem kirjust saledast inimesest, kes teda kannab, — või polnudki see Grigia?
** [[Robert Musil]], "Kolm naist", tlk [[Peeter Tulviste]], [[Loomingu Raamatukogu]] 12-13/1972, lk 24
* Ma otsisin täna nukku oma ristitiitre Joanna Miloszi jaoks. Käisin uhke nimega poes - “Laste Paradiis" See pood ilmub kindlasti minu unenägudesse nüüd košmaarina. Räpane ja porine, valgustatud üheainsa palja elektripirniga, mille helgis vedelevad kurbade nägudega kõõrdsilmsed nukud, määrdunud ja koledates kleitides, justkui hommikul pärast külapulma põõsastest välja ilmunud. Karumõmmid alaarenenud mõrtsukate lõustadega, tehtud justkui selliste palitute kraedest, millega alkohoolikud püüavad oma viletsust varjata. Vurrid,
millelt koorub keerlemise ajal värvi maha. Issand! Mis on saanud minu lapsepõlve rõõmsatest värvilistest klounidest? Lõpuks leidsin nuku, ikka koleda, aga vähemalt korralikus kleidis. Pärastlõunal ajas Joanna seda nähes oma käekesed imestuse ja imetluse õnnes laiali. Kas siis ei olnudki objektiivset tõde? Aga võib-olla algab see alles pärast kolmekümnendat eluaastat ja esimeste neeruvaludega?
** [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 176
38. rida ⟶ 43. rida:
* Austeni südikatel kangelannadel kipuvad olema üsna äpardunud isad, kes kas [[huvipuudus]]est, suurest [[eneseimetlus]]est või lihtsalt elukorralduslikust [[saamatus]]est jätavad oma tütarde elu korraldamise nende endi hooleks. Ärahellitatud noorema tütrena on Emma loonud oma peas omalaadse [[nukuteater|nukuteatri]], mille juht ta ise on ja mille nukkudeks enda teadmata kõik ümberolijad. (lk 532)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
==Vanasõnad==
| |||