Kuulujutt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
 
* Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge [[sündmus]]ena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid [[silmapiir]]ile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised kuuldused läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — [[sõda|sõjast]]! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka.
:Ei, tavalistel inimestel, tegelikult vist kõigil peale mõne tähtsama ministri ja välisministeeriumi kitsama ringi, polnud aimugi, et sõda võiks tõesti puhkeda. Kõik oli ainult kuulujuttude tasemel — inimesed kütsid end üles ja rääkisid, et asi näeb tõesti välja "üsna tõsine" — need olid vaid [[poliitik]]ute kõned. Ja siis äkki ühel hommikul see oligi juhtunud. (lk 249)
* [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164249
 
 
13. rida:
:"Ta oli su [[isa]]."
:"Ta tegi mind suvalise [[naine|naisega]]. Kui ta minust teada sai, läks ta ära. Isa! Ta ei hoolinud minust mitte kunagi." Seda lõpuks valjusti välja öeldes valdas mind [[trots]]. Burrichi sügav andunud leinamine ja nüüd ka Chade'i vaikne [[kurbus]] tegid mind maruvihaseks.
:"Sa ei tea seda kindlalt. Sa kuuled ainult kuulujutte. Sa ei ole veel piisavalt vana, et mõnda asja mõista. Sa ei ole kunagi näinud, kuidas [[lind]] meelitab [[vigastus]]t teeseldes [[kiskja]]id oma poegade juurest eemale." (lk 142)
* [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 142
 
 
21. rida:
 
 
* Ines oli alati otsinud tugevamatelt toetust. Kõige rohkem just Hennalt. Esimeses ja teises klassis tassis ta Hennale komme poolehoiu võitmiseks. Sellest aga polnud suuremat kasu. Henna sõi kommid ära ja küsis veel juurdegi. Hennale meeldisid kuulujutud. Ines hakkas lahtiste kõrvadega koolis ringi liikuma ja kandis kõik kuuldu Hennale ette. Et lugusid huvitavamaks teha, pani ise juurde, mis pähe tuli. Mõnda aega saavutas ta Henna poolehoiu, aga siis puhkes torm. Ta oli liiga palju lugusid klassikaaslaste kohta kokku luuletanud ja Ineselt hakati üheskoos aru pärima. Klassi tüdrukud pidasid mitu nädalat sõnasõda ja klaarisid arveid ning Ines sai hüüdnimeks Riiuveski.
:Ines sulgus endasse. Ta oli jälle üksi. Ainuke relv oli hästi õppida ja kanda rästikukeelt suus. (lk 12)
* [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 12
 
* Meid oli siin linnas palju, aga ometi nii vähe, et kiusasime üksteist kuulujuttudega. Ja puhas [[õnnetus]] kõlbab jututeemaks harva - parima maigu annab sellele ports saasta. (lk 66)
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017
 
* Meid oli siin linnas palju, aga ometi nii vähe, et kiusasime üksteist kuulujuttudega. Ja puhas [[õnnetus]] kõlbab jututeemaks harva - parima maigu annab sellele ports saasta. (lk 66)
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 66
 
* Ines oli alati otsinud tugevamatelt toetust. Kõige rohkem just Hennalt. Esimeses ja teises klassis tassis ta Hennale komme poolehoiu võitmiseks. Sellest aga polnud suuremat kasu. Henna sõi kommid ära ja küsis veel juurdegi. Hennale meeldisid kuulujutud. Ines hakkas lahtiste kõrvadega koolis ringi liikuma ja kandis kõik kuuldu Hennale ette. Et lugusid huvitavamaks teha, pani ise juurde, mis pähe tuli. Mõnda aega saavutas ta Henna poolehoiu, aga siis puhkes torm. Ta oli liiga palju lugusid klassikaaslaste kohta kokku luuletanud ja Ineselt hakati üheskoos aru pärima. Klassi tüdrukud pidasid mitu nädalat sõnasõda ja klaarisid arveid ning Ines sai hüüdnimeks Riiuveski.
:Ines sulgus endasse. Ta oli jälle üksi. Ainuke relv oli hästi õppida ja kanda rästikukeelt suus. (lk 12)
* [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014