Armastusväärsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Väheke kirge, suur südamesoojus, intelligentsus, veetlus, meeldivad kombed, austus tõsiduse ees, huumorimeel — summa summarum: armastusväärsus. (lk 16)
* Tõeliselt heal ja armastusväärsel inimesel võib olla nii palju sõpru, kui ta vaid ise soovib, kuid mitte alati need, keda ta ise sõbraks soovib. (lk 24)
* Anna õigus sellele, kellel on õigus, ja ta leiab, et sa oled armastusväärne. Anna õigus sellele, kellel õigus ei ole, ja ta lausa jumaldab sind. (lk 53)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007
 
 
* Loomulikult oldi kõigi inimeste vastu armastusväärsed, seda mitte nende pärast, vaid [[lugupidamine|lugupidamisest]] iseenda vastu. "Ära unusta, et oled väike daam," seda kuulsin lapsepõlves väga sageli. Ent tollal ei tähendanud [[daam]] hästi riietatud, jõude elavat, rikast naist, vaid inimest, kes [[taktitunne|taktitundeliselt]] arvestas teistega, säilitas igas olukorras armastusväärsust ja [[viisakus]]t, varjas oma isiklikke [[tunne|tundeid]] ning oskas isegi halva enesetunde puhul käituda nii, et teised midagi ei märganud. Et [[aristokraadid]] pidasid ennast ''umbilicus mundi''<nowiki>'</nowiki>ks, polnud vaid nende süü — [[aukartus]]est võdisevad kodanlased mängisid selles oma osa. (lk 9)
* [[Austria]] [[aristokraat]]ide armastusväärne [[kõrkus]], mis puudutas ebameeldivalt vaid kodanlasi, oli mulle tuttav. See oli kõrkus, mis ikkagi sisaldas vaikset, muigavat kahtlust omaenese [[jumalikkus]]es. (lk 86)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
 
 
* [Anne:] "Mis te arvate, mis tunne oli kogu aeg olla Brontëde noorim [[õde]]?"
:"Sina olid meist kõige armastusväärsem," ütles [[Charlotte Brontë|Charlotte]]. "Sina pääsesid igatahes neist rünnakutest, et meie raamatud on "ebanaiselikud". Meie pidime kogu aeg kuulma, et oleme "kibestunud", "vihased" ja "pessimistlikud"."
7. rida ⟶ 20. rida:
 
 
* Loomulikult oldi kõigi inimeste vastu armastusväärsed, seda mitte nende pärast, vaid [[lugupidamine|lugupidamisest]] iseenda vastu. "Ära unusta, et oled väike daam," seda kuulsin lapsepõlves väga sageli. Ent tollal ei tähendanud [[daam]] hästi riietatud, jõude elavat, rikast naist, vaid inimest, kes [[taktitunne|taktitundeliselt]] arvestas teistega, säilitas igas olukorras armastusväärsust ja [[viisakus]]t, varjas oma isiklikke [[tunne|tundeid]] ning oskas isegi halva enesetunde puhul käituda nii, et teised midagi ei märganud. Et [[aristokraadid]] pidasid ennast ''umbilicus mundi''<nowiki>'</nowiki>ks, polnud vaid nende süü — [[aukartus]]est võdisevad kodanlased mängisid selles oma osa. (lk 9)
* [[Austria]] [[aristokraat]]ide armastusväärne [[kõrkus]], mis puudutas ebameeldivalt vaid kodanlasi, oli mulle tuttav. See oli kõrkus, mis ikkagi sisaldas vaikset, muigavat kahtlust omaenese [[jumalikkus]]es. (lk 86)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981