Rikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Abundance,_Severin_Roesen,_c._1860_-_Museum_of_Fine_Arts,_Springfield,_MA_-_DSC04023.JPG|pisi|Severin Roesen, "Küllus" (u 1860)]]
[[Pilt:The_worship_of_Mammon.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Mammona kummardamine" (u 1909)]]
==Piibel==
* Kus su aare on, seal on ka su [[süda]].
** [[Matteuse evangeelium]], ptk 6, salm :21
 
* Kui vaevaliselt lähevad rikkad [[Jumal]]a riiki! Sest hõlpsam on [[kaamel]]il minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.
** [[Luuka evangeelium]], ptk 18, salm :24-25
 
 
==Proosa==
 
* Sellest on vähe abi, kui [[saatus]] meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle [[vaesus|vaeseks]] tagasi.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 27
 
 
* Kuigi ta polnud [[Epikuros]]e või [[Sokrates]]e mõõdupuu järgi just suur [[filosoof]], oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra [[François de La Rochefoucauld|de La Rochefoucault'st]], mis olid väärt, et Port-Royali härrad need [[ladina keel]]de oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas [[juhuslikult]] kogunud hulga palasid [[Seneca]]st ja [[Cicero]]st, mis ta sõbrad ise olid [[tõlkimine|tõlkinud]] ja igapäevaseks eluks kohandanud.
* Ja isegi [[kurbus]] oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli [[luksus]]. (lk 46)
:[[Põlgus]] rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.
** [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017
:"Paragrahv 1," ütles ta:
:"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.
:Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust." (lk 469)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 469
 
 
* [Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] "Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."
** [[J. R. R. Tolkien]], "[[Kääbik]]", 18. ptk "Kodutee" (e.k 1977, tlk Lia Rajandi, 1977, lk 339)
 
 
* Austen on öelnud, et Emma on [[kangelanna]], kes meeldib tõenäoliselt ainult tema loojale. Emma seltskondlik [[särtsakus]] ja hooletu ümberkäimine inimestega tuleneb eelkõige tema sotsiaalsest positsioonist. Ta on rikas pärijanna, kaasavaraga 30 000 naela, mis asetab ta kohaliku krahvkonna seltskonna absoluutsesse tippu ja jätab talle mulje, et ta on [[kõikvõimsus|kõikvõimas]]. (lk 532)
* Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" [[matslus]]e ja [[vulgaarsus]]e karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise [[väiklus]]ega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
* Ja isegi [[kurbus]] oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli [[luksus]]. (lk 46)
 
** [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu RaamatukoguLR]] 35/2017
* Kuigi ta polnud [[Epikuros]]e või [[Sokrates]]e mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra [[François de La Rochefoucauld|de La Rochefoucault'st]], mis olid väärt, et Port-Royali härrad need [[ladina keel]]de oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas [[juhuslikult]] kogunud hulga palasid [[Seneca]]st ja [[Cicero]]st, mis ta sõbrad ise olid [[tõlkimine|tõlkinud]] ja igapäevaseks eluks kohandanud.
:[[Põlgus]] rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.
:"Paragrahv 1," ütles ta:
:"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.
:Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust." (lk 469)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
 
 
* Olen alati armastanud niisuguseid asju, nagu [[merekarbid]] või värvilised kivitükikesed — kõiki neid isevärki aardeid, mida lapsed üles korjavad. Erksavärviline [[linnusulg]], kirju [[leht]] — mõnikord on mul tunne, et need asjad ongi elu tõelised aarded ja teevad rohkem rõõmu kui [[topaas]]id, [[smaragd]]id või [[Fabergé]] poolt valmistatud hinnalised karbikesed. (lk 444)
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1991996, lk 444
 
 
* Juba kolm ööpäeva olid [[naksitrallid]] istunud [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambris]] ja mõlgutanud murelikke mõtteid. [[Nälg]] kippus kurjalt kallale. Rokfoori [[juust]]ust oli alles jäänud vaid imepisike tükike ja seegi oli määratud [[muuseu]]mi jaoks. Õnneks käis vähemalt kerge [[vihm]]asagar vahepeal varemetest üle, nii et Kingpoolel läks korda hõbepeekrisse pisut joogivett koguda.
:"Meie jalgade ees lebab terve varandus," ütles Sammalhabe. "Me joome harilikku vettki uhkest vanaaegsest hõbepeekrist. Kuid mis meil sellest kõigest kasu on?"
:"Ei midagi," ohkas Kingpool. (lk 148)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984, lk 148
 
 
* Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada [[mets]]as ja toimetada [[naturaalmajandus]]e korras, tal ei ole üldse [[aktsia]]id ega püüdlegi [[finantsvabadus]]e suunas. Samas ise peab ta enda [[elu]] mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja [[sissetulek]]uid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam.
** [[Leonore Riitsalu]], intervjuu: Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1608722053/teadur-inimese-joukuse-maarab-varade-asemel-elustiil "Teadur: inimese jõukuse määrab varade asemel elustiil"], ERR, 21.09.2022
 
 
* Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see [[elustiil]], mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga [[Rahulolu|rahul olla]].
** [[Leonore Riitsalu]], intervjuu: [[Marju Himma]], [https://novaator.err.ee/938179/doktoritoo-heade-rahateadmistega-inimesed-teevad-ikkagi-kehvasid-finantsotsuseid "Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid"], ERR, 09.05.2019
 
 
57. rida ⟶ 48. rida:
:[[Esmaspäev]]al lõpetasid vennad Lynchid omavahel sõbrustamise. (lk 75)
* [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013
 
 
* Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see [[elustiil]], mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga [[Rahulolu|rahul olla]].
** [[Leonore Riitsalu]], intervjuu: [[Marju Himma]], [https://novaator.err.ee/938179/doktoritoo-heade-rahateadmistega-inimesed-teevad-ikkagi-kehvasid-finantsotsuseid "Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid"], ERR, 09.05.2019
 
 
* Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada [[mets]]as ja toimetada [[naturaalmajandus]]e korras, tal ei ole üldse [[aktsia]]id ega püüdlegi [[finantsvabadus]]e suunas. Samas ise peab ta enda [[elu]] mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja [[sissetulek]]uid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam.
** [[Leonore Riitsalu]], intervjuu: Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1608722053/teadur-inimese-joukuse-maarab-varade-asemel-elustiil "Teadur: inimese jõukuse määrab varade asemel elustiil"], ERR, 21.09.2022
 
 
 
 
==Luule==
 
<poem>
Kahetsusta, kullad vennad,