Proosa muuda

  • Oodates laeva, mis viiks teda Otrantosse või Napolisse, veetis ta aega, korrastades esemeid, mis olid lord Ruthvenist maha jäänud. Nende hulgas oli ka kast mitmesuguste külmrelvadega, mis olid ühel või teisel moel kohandatud inimese tapmiseks. Seal leidus mitu pistoda ja paar kõverat türgi mõõka. Ta uuris neid iga külje pealt ja märkas üllatusega, et üks tupp oli kaetud samasuguste ornamentidega, nagu pistoda, mille ta oli leidnud saatuslikust hütist. Ta lõi üle keha värisema ja soovides leida kohutavale mõttele rohkem kinnitust, otsis üles kõnealuse relva ning võib ette kujutada tema õudust, kui ta nägi, et see sobib nagu valatult kokku kummalise kujuga tupega, mida ta käes hoidis. Ehkki ta ei vajanud rohkem tõendeid ja tema pilk oli kui needitud pistoda külge, ei tahtnud ta ikkagi oma silmi uskuda. Aga selle iseäralik kuju, samasugustes värvitoonides uhkete ornamentidega käepide ei jätnud ruumi kahtlusteks, sest nii relval kui tupel leidus ka vereplekke.


  • "Sel juhul on see maailma lihtsaim asi, tooge mulle tõendid ja ma saadan ta Bastille'sse."
"Hästi, monsenjöör, aga edasi?"
"Kui ollakse Bastille's, siis ei ole enam edasit," ütles kardinal süngelt.


  • "Vaadake," ütles Wimsey, tehes peatuse, et silmitseda lähemalt imetillukest lahtist niidiotsa pükste vasakul säärel, "kui rõivastel leidub tolmu, võime saada mingi aimduse — mis näitaks meile, kus kindral öö veetis. Kui me — võtame üsna ebatõenäolise näite — leiaksime hulga saepuru, võiksime oletada, et ta külastas puuseppa. Kuivanud leht aga annaks tunnistust aiast või pargist või millestki sellisest. Ämblikuvõrk võiks tähendada veinikeldrit või... või aiakuuri... ja nii edasi. Kas saate aru?"
"Jah, milord," ütles Woodward üsna kahtlevalt.


  • Ning siis jäi kõnnumaa kaugele nende alla ning hõõgus päikese käes, ääretu, kauge ja pronksikarva. Ralphi surnukeha oli lennukikeres, lennuk ise aga hüples maamuna kohal, ning Gwen sirutas käe paberikoti järele ja köötsis vaikselt. Ka Ralphi kanuu oli lennukis. Piloot - vanem, kogenud mees - oli toonud nende teadvusse ühe teistsuguse tegelikkuse. Ta oli neile öelnud, et nad peaksid ka teise kanuu üles otsima. Ta kasutas sõna asitõend. Kuna oli tegemist surmajuhtumiga, siis oli oodata küsimusi. Piloot ja Harry olid vesilennukiga seda otsima läinud ning peagi märganud kanuud, mille päike oli juba nähtavaks teinud. Valgust peegeldav kanuu oli peaaegu kaldale triivinud, mitte kaugel paigast, kus nad olid leidnud Ralphi kummuli veepinnal hulpimas.
    • Elizabeth Hay, "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009, lk 250


  • Kirjutasin otsusesse, et nuga kui asitõend tuleb hävitada. Seni kuriteovahendina käsitletud eseme äravõtmist õigeksmõistetult seadus otseselt ei luba. Sellest on saanud ju lihtsalt üks süütu nuga. Seadus lubab aga hävitada väärtusetu eseme. Selgitasingi, et kohus määrab noa kui väärtusetu eseme hävitada, lootes, et ehk aitab selle konkreetse noa puudumine majapidamisest neil edaspidi sellesarnasest vägivallast hoiduda. Ütlesin, et pole hea, kui majapidamises on nuga, millega üks abikaasa on teist löönud. See on väärtusetu, sest vägivald pole väärtus.