Esmaspäev
nädalapäev
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Esmaspäev on nädalapäev, millele eelneb pühapäev ja järgneb teisipäev. Eestis on esmaspäev nädala esimene päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev.
Proosa muuda
- 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis "Roosiromaani" autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekünnistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud kürassi selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid Vaba Möldri kõrtsi poole, mille ees tungles minutitega kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm.
- Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes punakollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, Vaba Möldri kõrtsi poole.
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, romaani 1. ptk algus
- "Esmaspäeval aga seltskondlikud lõbustused."
- "Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt."
- "Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, tantsitakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse daamide auks pisut viirukit."
- "Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis musketär, kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine naerma pahvatada.
- Alexandre Dumas vanem, "Kümme aastat hiljem", I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 137-138
- "Eva-Lotta, mulle tuleb vahel ette, et sa võiksid püüda olla veidi naiselikum," sõnas konstaabel Björk ja vaatas murelikult kõhna päikesest põlenud amatsooni, kes seisis rentslis ja katsus püüda suure varba otsa tühja sigaretikarpi. See läks tal lõpuks korda ja tugev jalahoop paiskas sigaretikarbi alla jõkke. "Naiselikum? Jaa, esmaspäeviti," kinnitas Eva-Lotta ja naeratas leebelt kogu oma armsa näolapikesega. (ptk 2)
- "Mis sa siis hädaldad!" ütles Sixten. "Ma arvan, et nad sõidavad esmaspäeval. Muide, päris rumal nendest, sest nad meeldivad mulle, eriti tädi Ada. Ja senikaua, kui nad meie juures kodus püsivad ega jookse läbi terve linna amokki, pole minu arvates kellelgi põhjust nende vastu olla." (ptk 11)
- Jõudiski Jussike Esmaspäevamaale.
- ”Tere, Esmaspäev,” ütles Jussike. “Kas sa tead juhatada, kuidas ma jõuaksin Pühapäevamaale?”
- ”Tere, tere, Jussike,” vastas Esmaspäev. “Pühapäevamaa asub siit kuue päeva kaugusel. Heameelega näitan sulle teed, enne aga aita mul heina teha.”
- Jussike oli nõus. Nad töötasid hoolega ja õhtuks oli hulk kuiva heina kokku pandud. Esmaspäev kiitis Jussikest tubli töö eest ning juhatas talle teed Teisipäevamaale. (lk 9)
- Silvi Väljal, "Jussikese seitse sõpra", Tallinn: Avita, 1999
Luule muuda
Siis rüüpama, rüüpama kiirustame koidua'al
ja kui päev saab läbi, kohe peale kallama.
Tahan olla tinavile igal esmaspäeval,
teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ka!
- Martti Syrjä, "Baarikärbes", tuntud muusikapalana vokaal-instrumentaalkollektiivi Eppu Normaali esituses
Vanasõnad muuda
Kirjandus muuda
- Kurt Vonnegut, "Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!", tlk Valda Raud, Tallinn: Eesti Raamat, 1978 (Originaal: "Breakfast of Champions", New York: Delacorte Press, 1973)
