Kera ehk sfäär on täiuslik kolme- või enamamõõtmeline ümarvorm, mille pinna kõik punktid jäävad keskpunktist samale kaugusele.

Proosa muuda

  • Kus oli Jumal, enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala kuju siis? Just selline nagu kera, ning kõik asjad olid kätketud Jumalasse ilma luku ja ukseta. Kera alumine osa on põhjatu vundament kõigist kuristikest allpool; kera ülemine osa on kõrgus, mille kohal pole midagi; kera ümbermõõt on hoomamatu ring. Veel polnud Jumalast loojat saanud. Kui ta aga kõik asjad lõi, kas siis kera laotati lahti? Ei, see on ikka veel terve ja see jääb alati terveks.
    • Mechthild Magdeburgist, "Jumaluse voogav valgus"; "Kuidas Jumal hinge on teinud; mõnust ja piinast, kuidas Jumal sarnaneb kerale", 6. raamat, XXXI. Tõlkinud Kalle Kasemaa, rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned". Tartu: Ilmamaa, 2015.



Luule muuda

Mis sõnumeist see lage mäestik kajab?
  Sel hiilgusel ja ängil puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku taeva sfäär ja põrgu sfäär.

  • Emily Brontë, "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181

Kirjandus muuda

  • Alfred Wellm, "Kera", tlk Salme Juhani, Tallinn: Eesti Raamat, 1965