Proosa muuda

  • Eesti talupojad ei piirdunud viinaga, nad tarvitasid ka palju tapvamat jooki — eetrit. Maakonnalinna apteegist sai retseptita kõike: eetrit, kokaiini, morfiumi. Mõisad ostsid ravimeid hulgi, meie suures arstimikapis oli piisavalt mürki, et terve mõis teise ilma saata. Oli trööstituid päevi, mil seisin riiuli ees, kus seisid morfium ja süstal, ning ma pidin kogu tahtejõu kokku võtma, et mitte nii ohtlikul viisil elule kergendust otsida.


  • Religioosne instinkt aga vajab oma olemasoluks kõrgemat diferentseeritud teadvust, mõtterikkust, refleksiooni, vastutustunnet ja mitmeid muid voorusi. Seetõttu ei paku ta end väheteadlikule, looduslikest impulssidest juhitud inimesele, kes klammerdub kõigesse argisesse, meelelisse, usutavasse ja massidele sobivasse ja kelle diviisiks on: mõtlemine on raske, las teised otsustavad! See inimene tunneb suurt kergendust, kui miski talle keeruline, ebatavaline, arusaamatu ja probleemne taandatakse millelegi harjunule ja banaalsele - eriti veel siis, kui lahendus on vapustavalt lihtne ja tundub lisaks naljakas. Seksuaalsus ja võimutung on igal pool seletusteks käepärast. Miski neile kahele põhitungile redutseerida - see pakub ratsionalistidele ja materialistidele suurt ja halvasti varjatud naudingut, sest intellektuaalselt ja moraalselt ähvardav probleem saab niimoodi sileda ja lõpliku lahenduse.


  • Ja kes ise on merehaige olnud, ei leia selles midagi naeruväärset. Seda ei leidnud ka Benvenuto, keda mitte mässav kõht, vaid kitsas laevaruumis valitsev hea õhu puudus ja halva üliküllus oli välja ajanud. Küll oli ta aga ehmunud, kui ta leidis, et noormees, keda ta oli takistanud üle parda kukkumast, polnud tavaline noor kannupoiss, nagu ta alguses oli arvanud, vaid Sitsiilia kuningas, sest ta oli esimese hooga sellele ta ettevaatamatust väga valimata sõnadega ette heitnud. Ja kui Konradin ise poleks tugevasti oma päästja külge klammerdunud, oleks see ehmatuse tõttu oma isanda saatuse ja läänetormi hooleks jätnud.
"Unusta see, mis sa oled näinud, ja ma unustan, mis ma olen kuulnud," ütles Konradin, kui ta oma suu jälle sõnade jaoks vabaks sai.
"Kuninglik kõrgus, kuidas saaksin unustada seda ehmatust, mis te oma vääritule alamale valmistasite!" ütles Benvenuto. "Ja kuidas saaksin unustada silmapilku, mil ma ühe kuningriigi saatust oma kätes hoidsin. Aga see jääb ainult mu südamesse, sest mu suu on kinni pitseeritud."
Nad olid rääkinud itaalia keeles, aga Konradin ei saanud küsimata jätta:
"Kuidas tuleb, et sa minuga alguses mu saksa emakeeles rääkisid? Kuigi ma pean kohe ütlema, et mu ema niisuguseid sõnu ei oleks tarvitanud."
"Need sõnad ei olnud tõesti mõeldud mu kuninga kõrvadele. Aga ma olen õppinud nad oma saksa vendadelt, kes ka teie relvi kannavad, sellepärast häbenen ma vähem kui ma seda peaksin tegema."
Mitmes mõttes kergendatult leidis Konradin selle kõneluse väga lõbusa olevat.


  • LA-s tegutses terve äriharu, mis napsas endale kõik tulevased filmitähed, mida nooremad, seda parem. Tänaval avastas ta, et pole üksi, et seal leidub väga palju tüdrukuid, kellele isaarmastus ja -kiindumus tähendasid üksnes jäiga liikme torget jalgade vahel keset ööd. Teadmine, et ta pole üksi, muutis ta olukorra veidi kergemaks, kuid mitte eriti.
    • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 88


  • Olin tulnud paljajalu, kaste jalataldade külge kleepumas. Kui potil istusin ja üritasin hästi vaikselt pissida, nägin varvaste külge kinni jäänud lagerströömiaõielehti. Pea kohal kostis läbi lae Rosaleeni norskamist. Põietühjendamine toob alati sellise kergenduse. Parem kui seks, nagu Rosaleen ütles. Nii hea kui see ka oli, lootsin ikkagi südamest, et ta eksib.


  • [Sinine Daam:] Me kõik üritame varjata oma elu üksluisust. Kuid see on pingutav. Oodata kogu aeg midagi erilist. Kuigi me tegelikult sarnaneme kõik üksteisega. Meie triumfid on ühesugused. Meie kannatused. Proovi hetkeks tunnetada, millist kergendust toob tavapärasus.