Kniks on traditsiooniline naiste tervitusliigutus, mille puhul painutatakse põlvi.


Proosa muuda

  • Meid oli õpetatud tegema auväärse kloostriülema ees reveranssi, mis koosnes, kui ma eksi, neljast osast. Ma ei tea, mis maitse oli auväärse Mère préfete’i nahal, kuid seda alistumisliigutust sooritasin ma eeskujulikult, automaatselt, pidasin seda loomulikuks ja mulle meeldis peatada pilk hetkeks kõigil, korraga kogu kaaslaste rivil. Hoidsin küll tema kätt pöidla ja nimetissõrme vahel, mu huuled seda aga ei riivanud; minusse hiilis mingi vastumeelsus lihaliku vendluse vastu.
    • Fleur Jaeggy, "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. LR 30/2003, lk 22-23


  • "Aga kõigepealt tuleb meil Tarule austust avaldada," ütles Vanaema. Ta ütles seda selgesti tuntava suure T-ga.
Pikemalt mõtlemata tegi Esk kiire kniksu.
Vanaema käsi laksas talle vastu kukalt.
"Kummarda, ütlesin ma sulle," sõnas ta ilma vihata. "Nõiad kummardavad." Ja ta näitas ise ette.
  • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik, Varrak 1999, lk 42


  • Aga vist oli meid liiga ära hirmutatud. Me tahtsime vist kõik lõpuaktusele nixu minna tegema. Sa võid näppudel üles lugeda, mitu korda sa peale passi saamist nixu oled teinud. Seda lõbu ei saa teistele jätta.
    • Jaan Undusk, "Kiri provintsist", Vikerkaar 7/1987, lk 8