Kooselu

Proosa

• [Julie Selmer:] Aga siis, kui te olete iga päev koos, /---/ te olete sunnitud ühe katuse all elama, isegi siis, kui teil on meeleolu kehv ja ei ole tuju muuks kui olla halvas tujus - just siis algavad raskused; inimeste erinevad kultuuritaustad tulevad ilmsiks kõige rohkem just selle läbi, kuidas nad oma halba tuju välja näitavad. Niisugused muljed esialgu unustatakse, iga kord, kui tuju jälle heaks läheb, see on nii, kuid kõigi inimeste meeleolu kõigub üles ja alla - ja iga languseperiood poeb sügavamale inimesesse, nii et kooselu teisega muutub disharmooniliseks kohe, kui päike korraks pilve taha kaob. Enamik abielusid jookseb sel moel karile. (lk 217-218)
  • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003

• Ma ei ole ämmaga koos elanud ega taha, et miniad minuga peaksid elama.
  • Nora Kutti, intervjuu: Vilja Kohler, "Nora Kutti soovitab alati edasi elada". Tartu Postimees, 29. oktoober 2012

• Eriti hirmsaks läks kooselu isaga siis, kui ta jäi töölt pensionile. Siis köhis ja suitsetas ta vaheldumisi — tõusis ööselgi üles, et suitsetada —, tuba oli maast laeni sinihalli suitsu täis, kuid isa oli oma ihu teener ja kuulis ainult keha käsku, mitte aga meie palveid. (lk 32)
  • Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007