Frederik Sødring, "Møni saare kriidikaljud kuuvalgel" (1831)
Sigrid Hjertén, "Kriidikaljud" (1933)


Proosa muuda

  • "Ei, see ei saa õige olla. Sealpool asub kriidimaa," ütles preili Tick. "Kriidi peal ei kasva head nõida. See värk on savist vaid veidi tugevam. Usu mind, nõia kasvatamiseks on vaja ikka korralikku tugevat kivi." (lk 8)
  • Reisiv nõid eelistab jalge all kindlat maad, mitte kivimit, mida võib noaga lõigata. (lk 18-19)
  • [Perspicacia Tick:] "See on see neetud kriit! Ma juba tunnen seda! Korralikul mullal saan ma võluda ja kivi sobib ka hästi ja ma saan isegi savi peal hakkama... aga kriit pole ei üks ega teine! Olgu öeldud, et ma olen geoloogia suhtes väga tundlik."
"Mida sa sellega öelda tahad?" küsis hääl.
"Kriit... on ablas pinnas. Mul pole kriidi peal kuigi palju jõudu."
Hääle omanik, kes oli peidus, küsis: "Kas sa kukud pikali?"
"Ei, ei! Ma lihtsalt ei saa võluda..." (lk 19)


Luule muuda

Siis kui pimedaks tehakse toad,
tulevad hiilides nagu kassid,
need, kel kaasas on valepassid,
võõrad sõnad ja haljad noad.

Tunnen: otsekui tolmav kriit
kuivab iga hoiatus suhu.
Kui ma teaksin vaid, kuhu, kuhu
kõik me reisime ükskord siit!


Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel