Kulu

Proosa

• Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia mütoloogia. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga kostüüm maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt.
• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136

• Małgorzata hälin pole Szczepanile meele järgi.

"Jäta juba, ema! Ei ole kõneväärt. Kui pulmad, siis pulmad. Võib-olla on niisugused pulmad külas viimaseks. Nüüd hakkavad lihtsalt perekonnaseisuametis käima, kirjutavad alla ja kõik. Las siis Zuzial olla niisugune pulm, et inimestel oleks, mida mäletada."

"Kulud! Kulud!" kehitab Grzegorz õlgu. "Niipalju kui mina mäletan, on ikka külalised pulma kinni maksnud. Tanu panemise juures kogute hulga raha."

"Aga kui tanu panemist ei tulegi, noored ei taha. Ütlevad, et niisugused kombed on nüüd ainult raadios ja klubides etendustel," naerab Małgorzata, paludes kiirgava pilguga andeks sobimatu lobisemise kuludest.

• Maria Dąbrowska, "Külas on pulmad", tlk Aleksander Kurtna, 1967, lk 19

• Teisalt pitsitab aina teravamalt tajumus, et iga raamat, nagu ka kunstinäitus, on alati potentsiaalselt välditav materiaalne kulu.
  • Maria Muuk, "VÄLGATUS: Disainieetilisi peegeldusi", Värske Rõhk, 21.12.2021