Kurekell
Kurekell (Aquilegia) on omapärase õiekujuga taimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonda kuulub 60-70 liiki.
Luule muuda
Äsja alles kumalane kurekellas kõikus,
nüüd on südames ja rüpes pihla verev lõikus.
Äsja alles künkal leekis kuldne kukehari. -
Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume vari!
- Bernard Kangro, "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33
Lähen jahile
päevakoertega,
kurekellad mul käevarte ümber.
Mul on põllud kõik
tuulekaertega,
mul on nugise naabruses kamber.
- Leelo Tungal, "Samblalõhnaline laul" (1963) kogus "Täisminevik" (2007), lk 35
Aga kord, kui taas vanale maale
väljub värvama uus karavell,
lähen kaasa, end riputan raale,
et lööks saabudes suur häirekell:
kurekell, kurekell, kurekell...
- Leelo Tungal, "Kurekell" (1966) kogus "Täisminevik" (2007), lk 77
Draama muuda
Ophelia (Laertesele): Siin on rosmariini, see on mälestuseks; palun, armsam, pea meeles; ja siin on käoorvikuid, need on mõlgutuseks.
Laertes: Õpetlikkus hulluses: mõlgutus sobib kokku mälestusega.
Ophelia (kuningale): Siin on teile venklit ja kurekelli ka.
(kuningannale): Siin on ruuti teie jaoks, ja muist on minu jagu; me võime hüüda neid pühapäeva armulilledeks; oo, aga teil tuleb oma ruuti teistviisi kanda. Siin on maarjalill. Annaksin teile mõned kannikesed, aga need närtsisid kõik ära, kui mu isa suri.
- William Shakespeare, "Hamlet", IV vaatus, 5. stseen. Tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 370-371
Armado: Rahu!
"Kõikvõimeline Mars ja piigimeeste kaitsja,
ta kinkis Hektorile, Trooja pärijale,
väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja
teid väsimata, paistku kuu või päiksepale.
Ja mina olengi see õis..."
Dumain: See piparmünt.
Longaville: See kurekell.
- William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Rein Sepp. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306
