Lev Võgotski

Lev Semjonovitš Võgotski (vene keeles Лев Семёнович Выготский, 17. november (vkj 5. november) 1896 Orša, Viciebski kubermang, Venemaa Keisririik – 11. juuni 1934 Moskva) oli vene psühholoog ja eripedagoog, inimese kultuurilise ja biosotsiaalse arengu teooria (kultuurilis-ajaloolise teooria) rajaja.

Eesti keeles on seni ilmunud kolm Võgotski raamatut:

• "Mõtlemine ja kõne. Psühholoogilised uurimused" (Мышление и речь: психологические исследования). Tõlkinud ja järelsõna: Peeter Tulviste. Avatud Eesti Raamat], Tartu: Ilmamaa, 2014.
• "Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus". Tõlkinud Enn Siimer, järelsõna: Kirill Maslov. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016.
• "Kunsti psühholoogia. Esteetilise reaktsiooni analüüs" (Психология искусства: анализ эстетической реакции). Tõlkinud Enn Siimer. Lisa: Ivan Bunini novell "Kerge hingus", tõlkinud Aivar Kull. Järelsõna "Psühholoogilise uurimise kunst" ja kommentaarid: Vjatšeslav Ivanov; teine järelsõna "Lev Võgotski plahvatus": Peeter Torop. Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, 2016.

"Mõtlemine ja kõne"

• Uurimistöö elavas käigus ei ole asi mitte kunagi nii nagu selle lõpetatud kirjalikus vormistuses.
  • "Uurimus teadusmõistete arengust lapseeas", lk 401

• Alguses ei olnud sõna. Alguses oli tegu. Sõna on pigem arengu lõpp kui selle algus. Sõna on lõpp, mis kroonib teo.
  • "Mõtlemine ja kõne", lk 493
  • "Alguses oli tegu," väitis ka Faust Johannese evangeeliumi algust tõlkides.

• Teadvus peegeldub sõnas nagu päike tillukeses veetilgas. Sõna suhestub teadvusega nagu väike maailm suure maailmaga, nagu elus rakk organismiga, nagu aatom kosmosega. Sõna ongi teadvuse väike maailm. Mõtestatud sõna on inimteadvuse mikrokosmos.
  • "Mõtlemine ja kõne", lk 494