Luuser on inimene, kes pidevalt ja harjumuspäraselt kaotab. Luuseri vastand on viiner.

Proosa muuda

  • Jeremy tahtis, et inimesed talle rohkem meeldiksid, kuid miskipärast ei saanud ta nendega kunagi läbi. Ta ei teadnud kunagi, mida peaks ütlema. Kui elu oleks pidu, siis ei oleks tema isegi mitte köögis. Ta kadestas inimesi, kes kööki jõudsid. Seal on kindlasti kastmejääke, mida süüa, ja pudel-paar odavat veini, mille keegi on kaasa toonud ja mis kõlbavad ilmselt täiesti juua, kui uppunud konid välja õngitseda. Selles köögis võib olla isegi tüdrukuid, kuigi Jeremy teadis, kus tuleb kujutlusvõimele piir panna.
Aga Jeremy ei saanud kunagi isegi kutset.


  • Kreutzwaldi puhul on otse hämmastav, kuidas see peaaegu täiusliku melanhoolse eelsoodumusega isik, tõeline mustast sapist läbiimbunud ihu ja hing, sünnipärane luuser, suudab sellest omamoodi ju näruselt pudisest rahvaluulelisest ainest, mis tal kasutada oli, sellistel pessimistlikel eeldustel välja võluda säärase kuratlikult suurejoonelise kompositsiooni, nagu seda "Kalevipoeg" ju lõppeks ikkagi on, kui vähegi aega võtta, et temasse süveneda (aga see nõuab tõesti aega ja pühendumist, sest "Kalevipoeg" on komplitseeritud tekst).


  • Kus on privaatsuse valitsusala? Ainult ebaõnnestumistes. Vaid ebaõnnestumistes oleme täiesti üksi. Üksnes ebaõnne taga ajades võib inimene lõpuni vaba olla.
Luuserid võivad olla moodsa ajastu avangard.