Proosa muuda

  • Kunagi nägin ma telekas sellist saadet, kus viinamarjadest pressiti mahla välja. Viinamarjad visati hiigelsuurde tünni ja mitu inimest läks paljajalu neid katki trampima. Nad ei pesnud isegi jalgu enne trampimist. Ja viinamarjadest polnud ka vaja seemneid välja urgitseda ega isegi varsi ära võtta. Kindlasti on jalataldade all viinamarju pressides tore tunne, mõtlesin ma. (lk 34)
    • Kristiina Kass, "Arbuusimahl", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, 2013


  • [Rosie:] "Kas sa tead, et kui õhtusöögi lõppedes serveeritakse seltskonnale greibimahla, antakse nii mõista, et vastuvõtja ootab külaliste lahkumist? Vein kaob laualt ja voilà, sulle tuuakse mahlaklaas, mis annab märku, et on aeg koju minema asutada. Kas see pole magnifique? Ma ei või seda kannatada, kui külalised liiga kauaks jäävad. Minus on vist pisut prantslast." (lk 58)

Luule muuda

Täna sündis soojarekord,
müüakse Hispaania mureleid.
Paks pruun kasukas ulatub
väikesel mehel pahkluudeni.

Ei tea, mis tal seal all on.
Ullikese jumalaühendus,
müstiline keel, mahl.
Mitte midagi tal ei ole.

  • Maarja Kangro, "Soojarekord", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 32


Ah, harvendada porgandeid.
Nad kõik unistasid juurtest
nagu rahvad. Mahl pidi voolama
eredalt, kude värskelt ragisema.
Seal seisab siis porgandikristus,
pilgutab õnnetuid pantokraatorisilmi.
Seeme nagu sõna sisaldas palju
ja tuligi välja. Ent lõdvad peakesed
närbuvad nüüd: kelle pead? Ühtede
lootus juurtele kustub.

  • Maarja Kangro, "Porgandikristus: tappev empaatia", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 46