Menstruatsioon
Luule muuda
Ma ei alga, ma ei lõpe.
Üle kõrge pesaääre
lendasivad munakoored,
sõrmekesed veriseks.
Algasivad pahad päevad,
hommikud helepunased,
kõnelesivad kolm koera
madalal maailmalävel.
- Triin Soomets, "Ettekuulutus" kogus "Valitud omadused" (2016), lk 66
Proosa muuda
- Veel selle sajandi algul keelasid eeskirjad naisi astumast Põhja-Ameerika suhkrutehastesse, kui neil oli see, mida anglosaksid nimetavad needuseks (the curse), sest siis pidi suhkur mustaks minema. Saigonis aga ei kasutata naisi oopiumi valmistamisel, sest menstruatsioon rikub toote, muutes selle mõruks. Sellised uskumused elavad veel paljudes Prantsuse maakohtades. Iga perenaine teab, et majonees ei õnnestu, kui tal endal või mõnel ligiduses oleval naisel on menstruatsioon. (Müüdid, lk 142-143)
- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
- Üldse aga saan ma poistega poole paremini läbi. Algusest peale. Peamiselt sellepärast, et nad nii hirmsasti ei latra ega iga asja peale ei ihiita. Ja siis ei seedi ma hästi ka jõuetuid. Niisuguseid pooltooreid klimpe nagu meie tüdrukud. Juba on neil kehalises vabandus, juba puuduvad koosolekultki "tervislikel põhjustel" ja harilikust mensisepäevast tehakse mõnikord sihuke number, et kutsu kiirabi kohale ja anna hapnikupatja. Ausõna. (lk 58)
- Silvia Rannamaa, "Kui lapsed mõtlema hakkavad", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 50-61
- Võiks ju arvata, et suhtumine teise kunagisse suurde kiriklikku ja ühiskondlikku tabusse ehk menstruatsiooni on nüüdseks muutunud. Ometi on seegi vaid teisenenud ja võtnud moodsamaid vorme. Nii on päevade jälgimisteenus Clue kogunud kokku tänapäevaseid mensesega seotud ebauske üle maailma. Selgub, et Ameerikas ja Inglismaal usutakse siiani, et menstrueeriv naine ärgu parem telkima mingu, sest vere lõhn meelitab kohale karud. Rumeenias ei tohi kuupuhastuse ajal lilli katsuda, sest siis need surevad. Poolas levib ebausk, et päevade ajal seksides võib oma partneri ära tappa. Mehhikos arvatakse, et menstrueeriv naine peab vältima väga rütmilise muusika järgi tantsimist. Ja samas vaimus edasi.
- Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019
- Kuuenda klassi jõuluvaheaeg. Astun duši alt välja, jalad märjad, ning tõstan põrandalt varvastega oma printsess Arieli pildiga aluspüksid üles. Märkan verist jälge. Tean, mis toimub, kuid tardun. Pigistan aluspüksid tugevasti peopessa. Pesumasinasse ei julge ma neid panna, üritan plekki käsitsi sapiseebiga välja pesta, aga see ei õnnestu. Peidan märjad aluspüksid pesumasina taha.
- Öösel, kui ema on magama jäänud, hiilin õue, võtan kuuri alt labida ja matan aluspüksid suure kuusepuu alla maha.
- Kolleeg väidab, et tema arvates pole mul kunagi PMS-i. Et ta on mind jälginud ja ma olevat kogu aeg suht normaalne. Tühja temast. Eile hommikul tõusin menstruaalkrampidega. Ukerdasin vannituppa, panin menstruaalanuma sisse ja lasin plastikpudelisse kuuma vett. Kirjutasin töökaaslastele, et tulen veits hiljem tööle. Mõtlesin, et saadan pikali olles mõne meili ära. Kogemata tegin uinaku. Uinakust ärgates läksin vannituppa. Olin vist menstruaalanuma lohakalt sisse pannud, sest järsku lahvatas kogu veri mu seest joana soojale vannitoapõrandale. Seisin veidi aega nõutult. Kummardasin, et verd mopiga kokku kraamida. Punaselt põrandalt vaatas mulle vastu mu enda peegeldus ning – mis ühiskonnas me küll elame, et – mu esimene mõte enda peegeldust punasel põrandal nähes oli, et peaks enne tööle minemist veits krohvi näkku lükkama.
- Heneliis Notton, "Hingekellad, aisakellad, käokellad, seinakellad – lühike leinamisõpetus", Värske Rõhk, 17.07.2023