Number

Proosa

• Arvud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.
  • John B. Fraleigh, Raymond A. Beauregard, "Linear Algebra" (1995)

• Üsna vähesed inimesed teavad, mida õieti tähendab miljon dollarit. Enamikule on see gaasjas mõiste, mis juhuse tahtel paisub või kahaneb. Küllap on miljonil dollaril just poliitikute meelest too lõõtspillilaadne võime venida või kokku tõmbuda; kui see on nende käsutuses, on miljon kena summa, mille paistel võib end soojendada; kui seda tahab keegi teine, saab sellest tohutu suur, mõistusega hõlmamatu number. (lk 439-440)
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999

• Raamatukokku sattus Arkaadi tööle kohe pärast keskkooli lõpetamist, sõjaväest oli ta vabastatud nõrkade kopsude pärast, nõnda oligi ta otsinud tubasemat tööd ja sattunud suurde linnaraamatukokku, ajutiselt, nagu ta ise tollal arvas. Nüüd oli möödunud seitseteist aastat ja Arkaadi töötas ikka veel raamatukogus. Tõsi, alguses oli ta pandud raamatuselgadele numbreid maalima, tema lauale kanti virnade viisi raamatuid, tema ülesandeks oli avada tiitelleht, vaadata, mis number oli sinna kirjutatud, ja kanda see siis tagakaane ülanurka. Töö ei nõudnud just palju mõtlemist; siiski tuli otsustada, kas kirjutada number musta või valge tušiga, olenevalt sellest, kas raamatu kaaned olid tumedad või heledad. Alguses sai Arkaadi lohaka käekirja pärast noomida, kuid harjus peagi ja tema kirjutatud tähed võinuksid lugejale lausa kunstilist naudingut pakkuda, kui keegi neid ainult vaadanud oleks. Noh, küllap keegi vaatas ka, vähemasti need neiud, kes nõudesedelite järgi raamatuid keldris otsimas käisid, aga vaevalt nemad Arkaadile mõtlesid. (lk 10)
  • Astrid Reinla, "Majapidamine", rmt: Astrid Reinla, "Inimestega", 1982