[Retsensentide tagasisidest:] Sellesse maailma sisenedes mõjub kriitika täieliku absurdina, sest selle detailsus ja negatiivsus tähendaks igas muus kontekstis, et sa oled kriitiku hinnangul täiesti rumal inimene, kuid meie maailmas on see protsessi loomulik osa. (lk 221)
Katrin Tiidenberg, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019
Öö tumeda kardina taustal tekkis Vimesil Ankh-Morporkistkujutluspilt. See polnud mitte linn, vaid protsess, maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, metsad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse...
... ja vastu annab sõnnikut oma aedikutest ja tahma oma korstnatest ja terast ja kastruleid ja kõiki tööriistu, mille abil talle toitu toodetakse. Ja ka riideid ja moode ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, laule ja teadmisi ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada tsivilisatsiooniks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna.
Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295
