Saksamaa taasühinemine

Saksamaa taasühinemine oli protsess, millega 1989–1990 ühendati pärast Teist maailmasõda kaheks riigiks - sotsialistlik Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (DDR) ja kapitalistlik Saksa Föderatiivseks Vabariigiks - jagatud Saksamaa taas Saksamaa Liitvabariigiks (BRD) 3. oktoobril 1990. Taasühinemise võimaldasid Berliini müüri langemine 1989. aasta novembris ja Saksa DV poliitilise süsteemi kokkuvarisemine. Taasühinemise aluseks oli mõlema Saksa riigi ja nelja sõjajärgse (1945–1949) okupatsioonivõimu leping.

Proosa

• Minu ärasaatmise õhtul, 28. detsembril 1990, kutsus [endine] DDR-i väliskaubanduse minister dr Gerhard Beil mind suurelt banketilt eemale ja küsis otse: "Bruno, miks te reetsite Saksa Demokraatliku Vabariigi?"

Ütlesin, et meie arust ei olnud see siiski reetmine, vaid Saksamaa probleemide lahendamine, mis jäid 1945. aastal [pärast Teise maailmasõja lõppu] lahendamata.

Nii et selliseid hinnanguid andsid sakslased ise.

• Lähtudes enda dogmaatilistest lähenemistest, esines veel [1989.] aasta alguses [Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei ehk võimupartei juht] Erich Honecker, et 50 aastat on meil garanteeritud ja mingeid muudatusi ei toimu.

[Lääne-Saksa kantsler] Helmut Kohl avaldas enda seisukoha Saksamaa ühendamisest 1989, et see ei saa toimuma enne 50 aastat ja kõigi eelduste kohaselt tuleb sellega tegeleda meie järeltulevatel põlvedel.

• Oma dogmaatilises lähenemises, kasvatuses ja poliitilises kreedos uskusid [Saksa DV juhid] tõesti enda tulevikku sotsialismi piirimaadel. Majanduslikelt näitajatelt oli Saksa DV tollal oma 16 miljoni elanikuga kümne parima majandusega maailmas.
• Vaat 1990. aastal, kui Lääne-Saksa esindajad tulid Ida-Saksa rahvaarmee staapi nõudma kõiki dokumente, kui mingit ühinemist polnud veel olnud, siis tekkisid ühest küljest nõudmised Nõukogude väekontingendi välja viimiseks ja teisalt NSV Liidu suure tsiviilpersonali vähendamiseks. Siis tekkis oht ja sakslased ise kaotasid kontrolli oma struktuuride üle.

Otsisime abi Lääne-Saksa esindajatelt, kuivõrd KGB ei julgenud enam Karlshorstist enam välja tulla ega midagi ette võtta.

• [Eestlased] kasutasid ära, et Saksa DV turu olid vallutanud juba Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaa kaubad. Meie omad said siit suhteliselt odavalt tehnikat osta, olid need videomakid, või muusikakombainid, fototehnika jne.
• Kohl lubas oma 10-punktilises Saksamaa ühendamise plaanis kursi 1:1. Aga kui jõudis kätte lepingu allakirjutamine, pani ta sinna kursiks 1:4. Tulemuseks tõstsid idasakslased lärmi, Kohl astus sammu tagasi ja jättis 1:1. Sellega võisid Saksa DV markade omanikud, ükskõik, kust nad pärit olid, vahetada neid Lääne-Saksa kõvade markade vastu.
  • Bruno Saul intervjuus tema tööst NSV Liidu lõpuaastail NSVL kaubandusesindajana Saksa DVs: Toomas Sildam, "Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon" ERR, 02.10.2020