Salapära

Proosa

• See on muide tõsi, et kaktused väärivad säärast erakordselt kirglikku suhtumist, kas või sellegipärast, et nad on salapärased taimed. Roos on kaunis, aga ta pole salapärane; salapäraste taimede hulka kuuluvad liiliad, emajuured, kuldsõnajalad, hea- ja kurjatundmise puu ja ülepea ürgaegsed puud, mõned seened, alraun, orhideed, glatsiaalsed lilled, mürk- ja ravimtaimed, vesiroosid, mesembriantemid ja kaktused. Milles seisab nende salapärasus, seda ei oska ma teile öelda; saladuste olemasolu tuleb lihtsalt tunnistada, et te võiksite neid avastada ja nende ees kummardada.
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, 2008, lk 67

• [Yossarian:] Ja ära tule ütlema, et jumala teed on salapärased. Seal pole midagi salapärast. Ta ei tööta üldse. Ta mängib. Või siis on meid ära unustanud. Sellisest jumalast te kõik räägitegi – maakas, kohmakas, kohmitsev, ajudeta, ennasttäis, harimata mats. Helde jumal, kui suurt aukartust saab tunda ülima olendi ees, kes peab vajalikuks kaasata oma pühasse loomissüsteemi sellised nähtused nagu röga ja hambakaaries? Mis ometi mõlkus tema väärakas, kurjas, skatoloogilises peas, kui ta röövis vanainimestelt võime juhtida omaenda soolestiku tööd? (lk 233)
  • Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, Tallinn: Tänapäev, 2020

• Kahe aastakümne jooksul tolmpeade elu jälgides olen nende taimede kohta üht-teist teada saanud, küll mitte kõike, nagu aastakümnetepikkune tutvus eeldaks. Orhideed on ju teatavasti salapärased ja see meid nende juures võlubki.
  • Taavi Tuulik, "Kaks aastakümmet punase tolmpea elust", Eesti Loodus 6/1999, lk 238