Semiootika

märgiteadus

Semiootika on teadus tähendusloomestmärkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Semiootika tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga.

Proosa muuda




  • Et humanitaaria tänane argipäev on postjakobsonlik, saab sissejuhatavate üldainete kuulamise järel aru tõepoolest ka see bakalaureuseüliõpilane, kes hiljem magistritööd ei kirjuta. Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli ja keele kuue funktsiooniga algavad keele-, kirjandus- ja tõlketeooria kursused, kui loetelu rohkem kui poolikuks jätta. Jakobson ise on määratlenud end moodsate distsipliinide ranget iseseisvust võõristades vene filoloogina. Tema kirjelduskeeli on aga laenanud ka teised teadusharud antropoloogiast semiootikani.



  • Maagialoogid on teadlased, kes on võtnud vaevaks teaduslikult seletada maagia toimeprintsiipe, ja ehkki nad on ilmutanud lugematul hulgal teaduslikke töid ja mätsinud endale akadeemikukraade, pole mitte ühelgi neist mitte iialgi korda läinud võlukunsti olemust valemitesse vormida. Semiootikud on maagialoogide radikaalne allrühmitus, kelle ambitsioonid lähevad veelgi kaugemale, nemad on nimelt nõuks võtnud tõestada maagia mitte-olemasolu ja seletada maagia näilist toimimist tähenduste, märgisüsteemide ja muu abrakadabra kaudu. Semiootikud kuuluvad maailma kõigi uduteaduste koorekihti ja nende haare teadusmaailmas üha kasvab, sest mida vähemaks jääb maagiat ja arbujaid nagu Koulu, seda enam on neid rikkaid lambapäid, kes usuvad semiootikute kinnitusi ja rahastavad nende žonglöörimist tähenduste ja märgisüsteemidega. Mõistagi on semiootikud seepärast kõigi tõeliste arbujate ja maagide põlualused. (lk 124)
  • "Aga milles, lubage küsida, avaldub Ohvrikivi semiootiline tähendus?" päris äkki Dannars Rejktis. Gulliver muidugi mühatas selle küsimuse peale. Ülejäänud jäid aga ammuli sui mulle otsa vahtima.
"Semiootiline tähendus, khmm. Tegemist on mõistagi kompleksse kommunikatsioonilise küsimusega, millele vastates peame me kaaluma nii pro kui contra argumente, see tähendab, nägema küsimust mitte ainult ühest küljest, vaid ka täie tõsidusega vaagima seda teisest küljest. Veelgi enam, tuleb arvestada väga mitme erineva paradigmaga, mis võivad, kuid ei pruugi kujundada selle teema tunnetusvälja ning diskursuse. Kuid eelkõige peaksime me küsima, kas sellise küsimuse püstitamine on konversatsiooniliselt ja märgitähenduslikult üldse kompetentne. Alles sellele vastuse leides saame me hakata otsima vastuseid muudele küsimustele, kuid ikkagi arvestades eelpool mainitud erinevate tunnetusväljadega." (lk 159)
  • [Koskilahti Päivi:] "Ega ma vist olegi päris semiootik. See oli koik selle eputise Kauko pärast. Ta lubas mind naiseks votta, aga siis ei votnud… Ja ütles, et enne votab ta semiootiku naiseks kui minu. Ma siis vihaga hakkasingi semiootikat oppima, et kui ta kunagi peaks ümber motlema, saaksin ma talle öelda, et sellisele kuseoherdile ei läheks isegi semiootik." (lk 165)
  • Indrek Hargla, "Sekeldused semiootikutega", rmt: "French ja Koulu Tarbatus", Tallinn: Varrak, 2007, lk 113–258

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel