Proosa muuda

  • Mis puutub isamaade Euroopasse, siis on just suurriikide poolt tihti tehtud vigu sellega, et Euroopa kommunikatsioonikultuur üksnes nende poolt on kavandatud. On küll väikeseid ja suuri rahvaid, kuid kultuuri ei saa sel viisil kvalifitseerida. Suurriikide poliitikud peavad õppima väikerahvaste olukorrast aru saama ja neid mitte oma kultuuri kaudu hindama. Me peame arendama empaatiat poliitilise moraalina. Et see pole kerge ka ühe ja sama keele piirides, on näidanud Saksamaa ühendusega seotud psühholoogilised probleemid.
    • Els Oksaar, "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu Ülikool 1994, lk 15


  • Suurriikide omavahelise võitluse tagajärg on olnud see, et Läti koos oma elanikega on läinud nagu auhind ühe, teise või kolmanda kätte. Dramaatilise saatusega Lätit võib võrrelda mõnegi teise paigaga Euroopas, mis on aldis relvakokkupõrgetele. Üks lähemaid selliseid alasid on Karjala, üks kaugemaid näiteks Sitsiilia. Siiski ei või Baltimaid võrrelda Balkaniga, kuigi nende nimed kõlavad õige sarnaselt. Vahe on selles, et Baltimaade konfliktid ei ole kunagi sündinud kohapeal, vaid on alati väljastpoolt sisse toodud.
    • Anna Žīgure, "Läti maa ja taevas". Tõlkinud Kalev Kalkun; LR 29/30, 2001, lk 8


  • Ütleme, et kasvab üks hiiglama suur puu, vana tamm. Seal üleval on kõik need tulemused – kuskil kõrgel on aatomipomm, mis pole kättesaadav igaühele, vaid ainult suurriikidele. Ja all maa peal kõnnivad kõik need, kelle taskud on raha täis. Isegi need, kes tahaksid olla innovaatilised ja teadustulemusi rakendada, ei aima täpselt, mis seal üleval puu otsas toimub. See, kes teab, istub puu otsas, oma oksaharu peal, ja see, kellel on raha, kõnnib maas. Vaat seda vahet tuleb vähendada ja see ei ole Eestis sugugi hästi õnnestunud. (lk 77)
    • Enn Tõugu, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019