Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16, kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine.

Piibel

• Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast

25 ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.

• Esimene Moosese raamat, 19:24-25

• Ja kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd igavesest ajast igavesti.
  • Johannese ilmutuse raamat, 20:10

Luule

toobris, kus pesnud end roojased naised,
nõus, kuhu uhutud haigete muhud,
sammaspoolikud, kärnad ja paised,
vees, kuhu puistatud nurjunud tuhud,
väävlist ja tõrvast suitseval leel
keegu kadeda laimaja keel!

• François Villon, "Ballaad kadedaist keeltest". Tõlkinud Johannes Semper. Rmt: Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia. Eesti Riiklik Kirjastus 1962, lk 471-472; F. Villon, "Testament". Vagabund 1997, lk 45-47

Valid
      ja ulatad lehe rauge
tundeherbaariumist.
Sügavus avaneb,
               paisates aure
väävlist ja baariumist.

• Artur Alliksaar, "Kas süvenev sügis viib sinugi?..." kogust "Päikesepillaja", lk 371

Draama

• Jago:

Maur juba muutub näost mu mürgi toimel.
See hirm ja kahtlus on ju loomult mürk,
mis alguses on keelel vaevalt tunda,
kuid verre imbudes lööb põlema
kui väävlikaevandus. - Jah, nii see on.

• William Shakespeare, "Othello", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud Jaan Kross. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 457

Proosa

• Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa kokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia mütoloogia. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga kostüüm maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt.
• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136

• [Vjatšeslav Ivanov:] "Kas Teie olete kristlane?"

[Marina Tsvetajeva:] "Nüüd, kus Jumalat teotatakse, ma armastan teda."

"Jumalat teotatakse alati, me peame aitama Jumalal olemas olla. Iga vaene naine, kes vastu tuleb, tähendab, et Kristus lüüakse risti. Ristilöömine pole lõppenud, Kristust lüüakse risti iga tund - sest on olemas Antikristus. Ühesõnaga, kas te olete kristlane?"

"Arvan, et olen. - Igatahes on mul igiunetu südametunnistus."

"Südametunnistus? See mulle ei meeldi. Selles on midagi... protestantlikku."

(Krimpsutab nägu, nagu oleks tundnud väävlihaisu.)

• Marina Tsvetajeva, märkmik, 1. juuni 1920. Rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 152

• On üldiselt teada, et kõik koosneb ainult kolmest põhiainest — väävel, elavhõbe ja sool. Vanad kreeklased tundsid neid kolme elemendi nime all: tuli, vesi ja muld. Ja nad olid tõele väga lähedal, sest need on tegelikult samad ained, ainult puhtamal, tihendatud kujul. (lk 94)
• Järgmisel hetkel plahvatas destillaator ning kogu ruum täitus musta ja vastiku suitsuga. Väävlihais ähvardas mu hinge matta. (lk 99)
  • Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967

• Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum.
  • Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju". Tlk Arvo Alas. Varrak 1997, lk 92