Voodilina
Proosa muuda
- Kui mees pärastpoole naise magamistoas heledaid puuvillaseid linu ja kaht patja nägi, pühkis ta kiirelt silmi, ruttu, et naine ei näeks ta tänupisaraid, tema elu esimesi pisaraid. Kus ta kõik polnud maganud - mulla peal, rohus, poris, heintes, aganatel, lehtedel, maisitõlvikutel, rannakarpidel. Ta polnud valgetele puuvillastele linadele mõeldagi osanud. Ta vajus oiates nende vahele ning naine aitas tal teeselda, et ta armatseb tema, aga mitte ta linadega. (lk 121)
- Toni Morrison, "Armas". Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer. Varrak, 1997
- Inspiratsioonid kihutavad pidevalt universumis ringi. Nende sihtmärgiks, kui see neile korda läheks, on õige mõistus õiges kohas õigel ajal. Nad tabavad õiget neuronit, tekib ahelreaktsioon ja veidi hiljem pilgutab keegi teleprožektorite ees silmi ja mõtleb, kuidas pagana päralt tuli talle üldse mõte teha viilutatud leiba.
- Leonard da Quirm oli inspiratsioonidega kursis. Üks tema esimesi leiutisi oli maandatud rauast öömüts, mida ta kandis lootuses, et need neetud asjandused lõpetaksid tema vaevatud kujutlusvõimele oma hõõguvvalgete jälgede jätmise. Üldjuhul see ei õnnestunud. Talle polnud võõras häbi, mida tunneb inimene, kes hommikul ärgates leiab oma voodilinadelt ebatavaliste piiramismasinate ja uudsete õunakoorimisriistade öised joonised. (lk 168-169)
- Terry Pratchett, "Relvis mehed", tlk Kaaren Kaer, 2003
Draama muuda
Luule muuda
Öö tuli hääletu.
Olin külmast väsinud,
ükskõikne ja morn.
Kohutas linade valge vaikus.
Ukse all nurgas seisid su soojad tuhvlid.
- Helgi Muller, "Külmetasin", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 26
Mitte minu nahk,
vaid ema ja isa nahk.
See meie ühiste laste nahk,
seega mu mehe esivanemate nahk.
Selle piimvalge lina sisse mähkun —
hernehirmutis tontlik kadrisant.
- Liepa Rūce, "*Mitte minu nahk...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 198