Wangari Maathai

Wangari Muta Maathai (1. aprill 1940 Ihithe, Nyeri ringkond, Keenia – 25. september 2011 Nairobi, Keenia) oli Keenia keskkonna- ja ühiskonnaaktivist, Nobeli rahuauhinna laureaat (2004).

Wangari Maathai (2001)

Nobeli-kõne muuda

  • Kogu Aafrikas on naised peamised hoolitsejad, kes kannavad märkimisväärset vastutust maaharimise ja perekonna toitmise eest. Selle tulemusena märkavad nemad sageli esimestena keskkonnakahjusid, kuid loodusvarasid hakkab nappima ja nad ei saa enam toita oma perekonda.
  • Nii oleme istutanud kokku 30 miljonit puud, mis annavad kütust, toitu, peavarju ja sissetulekut, mis toetab nende laste haridust ja majapidamiste vajadusi. See tegevus annab ka tööd, parandab pinnast ja veerežiimi. Selles osaledes saavad naised mõningase võimu oma elu üle, eriti mis puudutab nende ühiskondlikku ja majanduslikku positsiooni ning tähtsust perekonnas.
  • Alguses oli see töö vaevarikas, kuna ajalooliselt on meie rahvast veendud, et kuna nad on vaesed, puudub neil oma raskustega hakkamasaamiseks mitte üksnes kapital, vaid ka teadmised ja oskused. Selle asemel harjutatakse neid uskuma, et nende probleemide lahendused peavad tulema "väljastpoolt". Samuti ei mõistnud naised, et nende vajadused sõltuvad sellest, kas nende keskkond on tervislik ja hästi hoitud. Nad ei teadnud ka, et halvenev keskkond viib võitlusele nappide loodusvarade pärast ning võib lõppeda vaesuse ja isegi konfliktidega.
  • Selle käigus avastavad osalejad, et nemad ise peavad olema osa lahendusest. Nad mõistavad enda varjatud potentsiaali ja saavad jõudu, et võita inertsus ja hakata tegutsema. Nad mõistavad, et nemad ise on neid toitva keskkonna esmased valvurid ja hoolekandjad.
  • Mida paremini me mõistsime keskkonna halvenemise põhjuseid, seda enam nägime vajadust hea valitsemise järele. Õigupoolest peegeldab iga maakonna keskkonnaseisund selle paiga valitsusviisi ning ilma hea valitsemiseta ei saa olla rahu.
  • Me kuuleme kutset, et aitaksime Maal ravida tema haavu ja selle käigus raviksime ka enda omi - embaksime kogu loodud maailma mitmekesisust, ilu ja imelisust. See sünnib siis, kui me mõistame vajadust elustada taas oma ühtekuuluvus kogu eluslooduse suure perekonnaga, millega oleme jaganud oma evolutsiooniprotsessi.

Intervjuud muuda

  • Praegu usun ma, et olin kogu aeg õigel rajal, eriti Rohelise Vöö Liikumisega, kuid toona üteldi mulle, et ma ei tohiks teha karjääri, et ma ei tohiks teha häält, et naistel peab olema peremees. Et ma pidin olema keegi muu. Lõpuks mõistsin ma, et kui ma tahan anda oma panuse, pean ma tegema seda hoolimata teiste arvamusest. Et ma olen okei sellisena, nagu ma olen. Et ma tohin olla tugev.
  • Kõik Aafrika naised peavad teadma, et on okei olla sellised, nad nad on - näha seda tugevusena, vabaneda hirmust ja vaikimisest. Tänapäeval on Aafrika meeste ja naiste ühine suurim probleem tegelikult Lääne stereotüüpide kookoni lahtikerimine, mille sisse on Lääne kultuuri patroniseerivad ja ekspluateerivad kujutelmad aafriklastest nad rahvusvahelistumise käigus vangistanud: "vaimu dekoloniseerimine", nagu ütleb Ngũgĩ.
  • [Oma vastuseisust Aafrika suurima pilvelõhkuja rajamisele Nairobis:] Me saame luua parke ninasarvikutele ja elevantidele. Miks ei saa me anda inimestele avatud alasid? Miks me linnades keskkonda rüüstame? [---] Inimesed nälgivad. Nad vajavad toitu, nad vajavad ravimeid, nad vajavad haridust. Nad ei vaja pilvelõhkujat, mis majutaks võimuparteid ja ööpäevaringset telejaama.

Tema kohta muuda

  • Kui Wangari Maathai veel noor oli, jättis tema ja kolm last maha tema eksabikaasa, endine parlamendiliige. Tollele anti lahutus põhjendusega, et naine oli "liiga haritud, liiga jõuline, liiga edukas, liiga põikpäine ja liiga raskesti kontrollitav". Viimast süüdistust kordas hiljuti üks Keenia valitsusparteiga seotud naisorganisatsioon. Rühmitus kuulutas, et Maathai rikub Aafrika traditsiooni: ta ei ole kuulekas naine ega allu meestele.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel